Kuigi 2003. aastal Eesti Näituste messikeskuses peetavaid messe võrreldes möödunud aastaga poole vähem, pole siiski ühtki traditsioonilist messi tänavusest kavast välja jäetud.
Eesti Näituste arengudirektor Siimu Loogma sõnul on mõnevõrra hõredam kava tingitud sellest, et mitmeid messe korraldatakse üle aasta. Eelmisel toimusid Enerex, Medifar, Keskkond, Trükk ja Pakend, mida peetakse taas 2004. aastal. Kui üheksa esimest Toidumessi toimusid kuni 2001. aastani igal aastal, siis kümnes Tallinna Toidumess korraldatakse käesoleva aasta sügisel. Ka lahutab veebruaris avatavat kaheteistkümnendat rahvusvahelist turismimessi Tourest 2003 eelmisest pea poolteist aastat. Loogma väitel on tsükliliselt peetavad messid küllalt levinud. ?Mujal maailmas on see tavaline - mõningaid messe peetakse isegi üle kolme, nelja aasta. Eestis on siiani tavaks olnud vaid aastane vahe.?
Lisaks praegustele võivad tulevikus veel mõned messid tsükliliselt toimuma hakata. ?Uuendusi erinevatel aladel on, kuid mitte piisavalt, et igal aastal messi korraldada,? tõdes Loogma. Kuigi kõik sel aastal plaanitud messid on traditsioonilised, võib siiski Messikeskuses oodata ka vähemalt ühe päris uue projekti toimumist. Läbirääkimised käivad ka mitme esindusliku meelelahutusürituse korraldamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Näituste messikeskuses korraldatakse ka tänavu mitmeid erialamesse. ?Viimaste aastate praktika näitab, et näiteks märtsis toimuv Hambaravimess pakub enam huvi siiski vaid oma ala asjatundjatele,? nentis Loogma. Laiemale publikule on atraktiivsemad muidugi Motorex, Eesti Ehitab ja Ilu sõnum. Nende raames toimuvad ?õud ja esitlused on suured publikumagnetid,? ütles Loogma.
Messihindade osas kasvutendentsi oodata pole. ?Traditsioonilistel messidel jäävad nii osalemistasu kui ka Eesti Näituste poolt osutatavate lisateenuste hinnad samale tasemele. Kui näiteks Eesti ehitab baaspinnarent on 2000. aastaga võrreldes tõusnud tänaseks keskmiselt 3,4, siis Ideaalkodu pinnarenti on eelmise aastaga võrreldes kaheksandiku võrra alandatud. Arvestada tuleb firmade maksevõimega, meie poolt kehtestatud hinnad peavad olema paindlikud ja osalejatele vastuvõetavad,? selgitas Loogma.
Küll aga üritatakse Loogma sõnul luua firmadele täiendavaid võimalusi messide raames seminaride, esitluste jms korraldamiseks, mis omakorda annab messile suurema lisaväärtuse.
Ka külastaja jaoks jäävad piletihinnad messiti samaks, mis tähendab seda, et sama raha eest pakutakse ka külastajale rohkem teavet ja emotsioone, lisas Loogma.
Tartu Näituste messikalendris samuti suuri muudatusi ei tule. ?Ühtegi messi ära ei jää. Tsükliliselt toimuvaid messe meil ei ole,? kommenteerib AS Tartu Näituste juhataja Alo Pettai.
Selle aasta üheks huvipakkuvamaks ürituseks peab Pettai aprillis peetavat Maamessi: Sellel messil on neli alateemat ? rahvusvaheline põllumajandusnäitus, rahvusvaheline puidutöötlemis- ja metsandusnäitus, aiandusnäitus ja toidumess. Uuendusena tahame toidumessi raames näitusehoone väliplatsile teha n-ö grillitänava, kuhu kõik lihatööstuettevõtted on oodatud tutvustama oma lihasaadusi. ?Põneva ettevõtmisena nimetab Pettai veel päev enne Maamessi toimuvat metsatehnika demonstratsiooni Tartumaal Tiksoja metsas.
Kui sügisel peetav autonäitus Motoshow Tartu publikut alati köitnud, siis 2004. aasta jaanuaris plaanib Tartu Näitused korraldada veel üht sellelaadset üritust. ?Tegemist on uue messiga, mille nimi on Motoexotika. Selle alateemadeks on mootorrattad, tätoveeringud ning erootika,? räägib Pettai. Lisades, et sellise temaatikaga motoüritust pole Eestis varem tehtud.
Ka Tartus jäävad piletihinnad ja osalemistasud võrreldes möödunud aastaga samasse suurusjärku. ?Messihindu ei saa tõsta väga järsku. Peame ka jälgima, millised on hinnad Tallinnas, Riias ja mujal. Soome hindadele me muidugi veel järgi ei jõua,? nendib Pettai. Põhjanaabrite juures peab messikülastaja pileti eest lunastama ligi kolm korda suurema rahasumma, kui Eestis.
Autor: Madli Kents