• OMX Baltic−0,36%300,2
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,51%2 070,41
  • OMX Vilnius0,49%1 205,44
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,51%8 819,12
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic−0,36%300,2
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,51%2 070,41
  • OMX Vilnius0,49%1 205,44
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,51%8 819,12
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 14.02.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nafta hind kahe aasta rekordtasemel

Brenti toornafta märtsilepingute hind kerkis eile päeval Londoni Rahvusvahelisel Naftabörsil 2 ehk 65 USA sendi võrra 33,10 dollarini barrelist. See on naftahinna kõrgeim tase alates 2000. aasta novembrist.
Kahe kolmandiku maailma naftaga kauplejate jaoks baastasemeks oleva Brenti hind on viimase aastaga kerkinud 63. Aasta algusest on nafta hind kerkinud 15,5.
Bloomberg kirjutas, et nafta hinda kergitas eile järsult USA laovarude vähenemine. USA valitsuse teatel olid laovarud 268,9 mln barrelit ehk aasta varasemast 14 vähem. Viimati oli USA nii vähe naftat varuks 1975. aasta. Prantsuse panga Societe Generale tooraineanalüütik Deborah White tõdes oma raportis, et maailma suurima majanduse laovarude vähenemine osutus oodatust neli korda suuremaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahvusvahelise Energiaagentuuri tegevdirektor, veebruari alguses sellele postile asunud Claude Mandil tõdes, et naftaturud riskivad üha vähenevate varude tõttu edaspidise kriisiga ning prognoosis naftahinna jätkuvat tõusu.
Energiaagentuur prognoosis kolmapäeval avaldatud raportis, et naftanõudlus kasvab tänavu 80 000 barreli võrra ööpäevas.
Iraak toodab umbes 3 maailma naftast, mistõttu üha tõenäolisemaks muutuv sõjaoht sunnib nii kauplejaid kui analüütikuid kahtlustama, et sõja puhkemine peatab naftatarned Lähis-Idast ja teised tootjad ei suuda nõudlust rahuldada.
Turgudel levivate ootuste kohaselt peaks ÜRO relvainspektorite juht Hans Blix täna teatama, et Iraak ei ole neile esitatud nõudmisi täitnud. Sellekohase vihje tegi Venemaa asevälisminister Juri Fedotov, kes kinnitas, et on raporti ülevaadet kuulnud.
Alates novembri keskpaigast, mil Ameerika Ühendriigid hakkasid otseselt Iraaki ähvardama, on nafta hind kerkinud 22,50 dollarilt barrel kuni 33 dollarini ehk 45 protsenti. Pliivaba bensiini 95 hind Rotterdami sadamates on selle ajaga kerkinud 56 protsenti 222,5 dollarilt 347,5 dollarini tonn. Arvestades aga dollari kurssi, mis on selle ajaga langenud umbes krooni võrra, on bensiini hind kerkinud Rotterdami sadamates 45 protsendi võrra 2,60 kroonilt 3,75 kroonini liiter.
Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamates on kujunenud Põhja-Euroopas baashindadeks, mille põhjal kütusefirmad lepivad kokku omavaheliste tehingute hinnad
Kütuse maailmaturu hinnatõusule viidates tõstsid viimasel kahel päeval keskmiselt 15 sendi võrra liitri kohta hinda ka Eesti suuremad autokütuste jaemüüjad.
Esimesena kergitas kolmapäeval keskmiselt 15 sendi võrra liitrilt hinda Statoil, eile ühinesid temaga ka Neste, Shell ja Hydra Texaco.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Bensiin 95 Euro maksab Statoili tanklates 9,85, 95 Euro Ultima 10,10 ja 98 Euro Ultima 10,60 krooni. Diislikütuse liitri eest tuleb maksta 9,7 krooni.
Shellis maksab liiter bensiini 95 Euro 9,85 krooni, 98 Euro 10,65 ja liiter V-Powerit 10,55 krooni.
Neste automaatjaamades A-24 tuleb Futura 95 Euro eest nüüd maksta 9,6 krooni liiter, Futura 98 Euro 10,35 ning Futura D Euro 9,45 krooni liiter.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele