Eesti ettevõtja elu läheb raskemaks

Kuigi ELi eeldatav laienemine 01.05.2004 tundub esmapilgul olevat kaugel, on just praegu paras aeg endale selgeks teha uued mängureeglid, arvestades, et alates liitumisest peab Eesti täies mahus järgima EÜ õigust: 80 000 lehekülge uusi õigusakte, mis mõjutavad paljusid eluvaldkondi, sealhulgas maksustamist, äri- ja konkurentsiõigust jm.

Igal ettevõtjal oleks mõistlik kaardistada olukord, kuidas liitumine mõjutab konkreetselt tema ettevõtet ning mida peaks või võiks muuta, et vältida võimalikke riske ja saada liitumisest maksimaalset kasu.

Eesti maksusüsteemi mõjutavad kokkulepped sõlmiti ELi läbirääkimiste kümnendas ehk maksupeatükis. Maksupeatüki läbirääkimiste põhiteemadeks olid kaudsed maksud, sealhulgas käibemaks ja aktsiisid, ametialane koostöö Eesti ja teiste ELi liikmesriikide vahel ning Eesti tulumaksusüsteem juriidiliste isikute maksustamise osas.

Kaheldamatult oli maksuvaldkonnas liitumisläbirääkimiste kõige põnevam teema Eestis kehtiv juriidiliste isikute maksustamise süsteem, kus ei maksustata kasumi teenimist, vaid jaotamist. Kahjuks peab nentima, et Eesti läbirääkijatel ei jätkunud piisavalt püssirohtu Eesti positsiooni kaitseks ning läbirääkimiste tulemusena on selge, et Eesti dividendide maksustamise süsteem on vastuolus ema- ja tütarettevõtja direktiiviga ja Eestile on antud üleminekuperiood kuni 2009. aastani, et nimetatud vastuolu kõrvaldada.

Vastuolu seisneb lühidalt selles, et alates 2009. aastast ei tohi Eesti enam praeguse süsteemi alusel maksustada 26/74 tulumaksuga dividende, mida Eesti äriühing jaotab ELi liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, eeldusel, et viimane omab vähemalt 25 Eesti äriühingu kapitalist. Vastuolu kõrvaldamiseks peab Eesti dividendide maksustamise süsteemi muutma. Kui tulumaksu objektiks ei saa enam olla kasumi jaotamine, ei jää ilmselt üle palju muid võimalusi, kui kaotada üldse juriidiliste isikute tulumaks või pöörduda tagasi kasumi teenimise maksustamise juurde ehk taastada ?normaalne? juriidiliste isikute tulumaksusüsteem.

Maksusüsteemi muutmisega viivitamine aastani 2009 võib aga kaasa tuua olulise probleemi: kui Eesti äriühing teenib kasumeid kuni aastani 2009 ja selle ajani kasumit ei jaota, siis aastal 2009 peaks ta direktiivile toetudes saama kogu akumuleeritud kasumi maksuvabalt jaotada teises ELi liikmesriigis asuvale emaettevõtjale. Seega ei saaks Eesti maksustada ei kasumi teenimist ega jaotamist ja maksutulu jääks lõppastmes teise ELi liikmesriiki.

Väga olulised muudatused pärast Eesti liitumist ELiga toimuvad käibemaksusüsteemis, kuna ELi liikmesriikide vahel kaovad tollipiirid. Selle tulemusena asendub praegune tolli poolt administreeritav kaupade impordi-ekspordi süsteem ettevõtjate endi poolt administreeritava liidusisese käibemaksusüsteemiga (intra-Community VAT system). Lisaks uutele keerulistele käibemaksu arvestamise reeglitele tähendab see ka uusi deklaratsioonivorme: tavalisele käibedeklaratsioonile lisanduvad Intrastat ja EC Sales List. Eesti käibemaksuseaduse vastavad sätted on alles väljatöötamisel, aga uute reeglite järgimine on ainult 15 käibedeklaratsiooni kaugusel!

Seoses eelnevaga toimuvad olulised muudatused nii dokumendikäibes ? kaovad tollideklaratsioonid, mis asendatakse transpordidokumentidega ? kui ka dokumentide vorminõuetes, mis kokkuvõttes toob kaasa vajaduse muuta ka olemasolevaid infosüsteeme. Alates Eesti liitumisest ELiga muutuvad Eestis kehtetuks tollialased õigusaktid ning kaubavahetuses riikidega väljastpoolt ELi tuleb Eesti ettevõtjatel hakata tollimaksu maksma otsekohaldatava Euroopa ühenduse tollikoodeksi ja muude EÜ õigusaktide alusel.

ELis ei ole üldiselt nõutav otseste maksude harmoniseerimine, mistõttu näiteks füüsiliste isikute tulumaksuga maksustamine on üldjuhul liikmesriikide pädevuses. Kuna aga ka selles valdkonnas tuleb järgida teatavaid EÜ õiguse üldisi printsiipe, s.t et Eesti tulumaksusüsteem ei tohi üldjuhul takistada kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumist, põhjustada konkurentsimoonutusi või diskrimineerida teiste ELi liikmesriikide ettevõtjaid, töötajaid või kapitali, siis just nimetatud põhimõtetele toetudes on tekkinud hulgaliselt Euroopa Kohtu lahendeid tulumaksu küsimustes.

Antud lahenditele tuginedes võiksid Eesti maksumaksjad peale Eesti liitumist ELiga hakata nõudma näiteks õigust esitada ühist tuludeklaratsiooni juhul, kui üks abikaasadest on teise ELi liikmesriigi resident või õigust arvata tuludeklaratsioonis maha teatavaid teiste ELi liikmesriikide ettevõtjatele makstavaid tasusid nagu näiteks eluasemelaenu intresse ja III samba pensionikindlustust.