Edukaks arenemise abil

Arengu jätkumiseks on oluline prioriteetide ümberhindamine. Ettevõtete ja ka riigi areng sõltub eelkõige inimeste arengust. Ettevõtted ja riik on inimeste jaoks ja ettevõtete ja riigi areng algab inimestest. Eelkõige liidritest.

Eesti areng erinevates valdkondades on olnud edukas. Riik, ettevõtlus, ühiskond on jõudnud kvalitatiivselt uuele tasemele võrreldes 90. aastate algusega. ?Globaalses mõõtmes oleme kaasa tegemas üleminekut tööstusühiskonnast teenindus- ja infoühiskonnale.? (Ülo Kaevats, Postimees 27.06.03.) Ühiskonna kui terviku arengu suutlikkus tulevikus sõltub sellest, millised inimesed töötavad Eesti ettevõtetes ja Eesti riigiaparaadis. Riik kui süsteem, juriidiline, majanduslik keskkond jne on olemas ? kas aga seda suudetakse edasi arendada ja kasutada efektiivselt, see sõltub inimestest. Inimkompetentsi areng on aga sõltuvuses riigis ja ettevõtetes valitsevast kultuurist ja arengusüsteemist.

Meie haridussüsteem on tasemehariduskeskne ? st harituse näitajatena arvestatakse tõendeid, diplomeid, tunnistusi ja nende omandamist ka riiklikult toetatakse. Keegi ei saa aga lihtsameelselt uskuda, et tasemeharidus on piisav töötamaks kaasaegses ettevõttes või riigisüsteemis. Elukestva õppe idee on loomulik kogu arenenud maailmas. Eesti haridussüsteem seda aga ei toeta.

Tasemeharidussüsteem on üks konservatiivsemaid süsteeme ühiskonnas ? selle tulemuseks ei saa olla innovatiivne, arenev, loominguline isiksus ? nagu seda vajab tänane keskkond. Süsteem, mis võimaldab inimesel saada teadmised ja oskused, ei ole sama süsteem, mis võimaldab olla loov, innovatiivne, arenev ja tulemuslik. Haridus ei ole diplom ja ka haritust ei tõesta diplomi olemasolu, vaid tulemuste saavutamine, kasutades selleks vajalikke kompetentse.

Probleemne on organisatsioonide arengus inimeste arenemise käsitlemine lihtsustatult koolitamisena. Teame, et eelarves on üldjuhul inimeste koolituse osa, mitte arenemise osa. Koolitamine ja arenemine on põhimõtteliselt erinevad protsessid: esimene objektile suunatud, teine subjektikeskne.

Kui seni on täienduskoolitus olnud Eesti riigi, ettevõtluse ja inimeste arendamisel väga oluline, siis tulevikus, kui tahame olla partnerid riikide ja ettevõtetega maailmas, peame looma arendussüsteemid, mis kvalitatiivselt erinevad teadmiste omandamise süsteemist.

Arenemine on kindla seesmise tendentsiga liikumine, mille alg- ja lõppolek on kvalitatiivselt erinevad. Arengu saavutamiseks on vaja kasutusele võtta põhimõtteliselt uus arengukontseptsioon ühiskonnas ? õppimine ei lõppe ei kutsekooli ega kõrgkooliga, vaid need on ainult alguseks inimese arengus. Arenev isiksus on võimeline looma ja õppima ise ? on protsessi subjekt ja objekt samaaegselt.

Areng on seotud elusfilosoofia, kultuuri ja väärtushinnangutega. Arenemise osaks on reeglitest väljumine, riskimine, valu ja kvalitatiivse muutuse saavutamine.

Seega arenemise puhul on tegemist keerukamate protsessidega, kui need toimuvad koolituse käigus: tajumine, arusaamine, mõistmine, mõtlemine, loomine, rakendamine. Arenguks on vaja arengut soodustavaid struktuure.

Riiklikul tasemel on õigustatud säästukavas planeeritud koolituskulude kärpimine, kuid ei tohi kokku hoida arengu arvel. Eesmärgitud konverentsid, huvitavad koolituskursused tuleb ära jätta, kui need ei ole seotud ühtse arengu saavutamise protsessiga. Tervikliku arengu protsessi saavutamiseks tuleb loobuda koolitusest kui eraldiseisvast kulust eelarves ja vaadelda organisatsiooni kui terviku arengueesmärke ja nendest lähtudes ka planeerida arengutegevusi ja vastavalt ka kulusid.

Vaja on projekte, mille tulemusena:

luuakse arengukeskkondi pikaajaliste visioonide teostamiseks

luuakse võimalused mentorite, treenerite jt arengu initsiaatorite arenguks

kujundatakse tingimused uute liidrite arenemiseks

Kui inimene kogeb kriitilisi olukordi, siis tema vastuvõtlikkus arengule suureneb. Tõenäoliselt tuleb isiksusliku arengu saavutamiseks kasutusele võtta täiesti uued arengukontseptsioonid. Viimastel aastatel on tunnustust leidnud, et emotsionaalne intelligentsus aitab inimese arengus rohkem kui ainult IQ. Seega emotsioonide kaasamine arenguprotsessi on efektiivne. Kuid emotsionaalsus on ainult üks isiksuse aspekt, mis teda mõjutab. Tõenäoliselt on võimalusi seksuaalsuse kasutamisel, samuti eksistentsiaalsete kogemuste kaasamisel arenguprotsessi. Loomingulise tegevuse kaasamine on olnud juba aktiivse eksperimenteerimise valdkond.

Kui ettevõte tahab kiirendada inimeste arengu kaudu ettevõtte arengut, siis on vaja kasutada arengu mentoreid ? treenereid, kes on suutelised tooma organisatsiooni uusi kogemusi ja kujundama situatsioone, mis viivad inimeste arenguni.