Riigikohtus tuleb täna arutusele Euroopa inimõiguste kohtu otsuse tähendus Eesti siseriiklikus õiguses.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.septembri 2003.a määrusega anti Tiit Veeberi kohtuvea parandamise avaldus läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kriminaalkolleegiumi arvates peab üldkogu lahendama küsimuse, kas Euroopa
inimõiguste kohtu poolt tuvastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumine isiku süüdimõistmisel annab aluse asja uueks läbivaatamiseks. Üldkogul tuleks kriminaalkolleegiumi arvates võtta seisukoht, kas apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik on kooskõlas põhiseaduse §-ga 15 koostoimes §-ga 14, samuti põhiseaduse §-ga 10 osas, milles seadus ei võimalda jõustunud riigikohtu lahendi uut läbivaatamist pärast Euroopa inimõiguste kohtu poolt tuvastatud konventsioonijärgsete õiguste rikkumist isiku süüdimõistmisel.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8.aprilli 1998.aasta otsusega jäeti jõusse Tartu linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused, millegi Veeber oli süüdi tunnistatud ametialases võltsimises, kelmuses ja maksudest kõrvalehoidmises. Teda karistati 3,5-aastase vabadusekaotusega tingimisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa inimõiguste kohus tegi selles asjas otsuse 21.jaanuaril 2003 (Veeber versus Eesti nr 2). Inimõiguste kohus leidis, et maksudest kõrvale hoidmise osas olid siseriiklikud kohtud kohaldanud 1995.aastal jõustunud õigusnorme tagasiulatuvalt ka 1993.-1994.aastal toime pandud rikkumiste suhtes. Sellega rikuti kohtu arvates inimõiguste konventsiooni artikli 7 lõiget 1.
Kaitsja taotleb Veeberi õigeks mõistmist talle esitatud süüdistuses.