Tänasest Äripäevast saab lugeda, et töötuskindlustuse seadus on vastuoluline ja seda tõlgendavad juhatuse liikmed, konsultandid, töötukassa ja maksuameti erinevalt. Seetõttu on osadel juhatuse liikmetel tekkinud maksurisk ja neid võib tulevikus ähvardada maksuameti nõue tasuda oma töötasult tagantjärele ning koos viivistega töötuskindlustusmaksed.

Äripäeva arvates peab Riigikogu kiiresti töötuskindlustuse seaduses oleva vastuolu kõrvaldama. Seadusest peab üheselt aru saama, et töötuskindlustuse süsteemiga ei ole kaitstud juhatuse liikmed ja seetõttu ei pea nende tasult pidama kinni töötuskindlustusmakset.

Praegu ütleb küll seaduse paragrahv 3, et kindlustatute hulka ei kuulu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige. Sama seaduse paragrahv 40 aga kohustab töötuskindlustusmakset maksma füüsilisele isikule käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt. Teisisõnu ka juhatuse liikme lepingu alusel makstavalt tasult.

Seaduse koostamise juures olnud sotsiaalministeeriumi nõunik ja töötukassa nõukogu liige Pille Liimal väidab, et mingit vastuolu ei ole. Juhatuse liikmete tasudelt ei pea maksma töötuskindlustusmakset, sest nemad ei ole töötuskindlustuse seaduse kohaselt kindlustatud.

Tegelik elu on aga teine. Eesti tunnustatud tööõigusspetsialist Heli Raidve kinnitusel tõlgendavad maksuametnikud juhatuse liikme töötuskindlustusmakse tasumise kohustust erinevalt. Ta soovitab juhatuse liikmete tasult see makse kinni pidada, et nii vältida tulevikus võimalikku maksunõuet. Kuigi töötukassasse makstud raha juhatuse liikmed tööd kaotades tagasi ei saa.

Praegu on Eestis osades ettevõtetes juhatuse liikmete palgalt makseid tehtud ja osades ei ole. Juba see, et ühist käitumisjuhendit ettevõtetes ei ole, näitab, et seadus on vastuoluline ja tuleb muuta selgemaks.

On võimalik minna seda teed, et lülitada kindlustatute hulka ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige. Selline lahendus oleks lihtne, aga see ei oleks Äripäeva hinnangul õige. Juhatuse liikmed ei peaks kuuluma nende inimeste hulka, kes vajavad tööturul riigipoolset kaitset. Seetõttu tuleb seadust muuta nii, et juhatuse liikmed oleksid töötuskindlustusmakse tasumisest vabastatud.

Kuna tänasel päeval ühed tasuvad makseid ja teised mitte, siis peaks seaduse muudatus jõustuma tagasiulatuvalt. Kui näiteks seadusandja ütleb selgelt välja, et juhatuse liikmed ei kuulu kindlustatute hulka, siis tuleb seni vastupidiselt käitunud juhatuse liikmetele ja ettevõtetele töötukassal põhjendamatult tasutud summad tagastada.

Tagasiulatuvalt tuleb seadust muuta veel seetõttu, et siis ei jääks juhatuse liikmete peade kohale maksukirvest. Kui seadusmuudatus hakkaks kehtima näiteks järgmise aasta algusest, jääks ikkagi oht, et maksuamet esitab maksunõude nende juhatuse liikmete suhtes, kes praegu töötuskindlustusmakset ei tasu.

Autor: ÄP