Tuntud antiviirused on peale F-Secure?i toodete veel Norton Anti-Virus, McAfee VirusScan, Trend Micro PC-cillin, Panda Antivirus Titanium. Ainsana pakub eesti- ja venekeelse kasutajaliidesega antiviirust Kaspersky Lab. Saadaval on Kaspersky Anti-Virus Personal ja Kaspersky Anti-Virus Personal Pro. Viimasel on esimesega võrreldes tugevam kaitse Microsoft Office?it ähvardavate makroviiruste vastu ning paremad võimalused taastada viirusega nakatumise korral failide viiruse-eelset seisu.
Sõltumata sellest, milline viirusetõrjetarkvara on koduarvutis, tuleks kontrollida, et see viiks end vähemalt korra ööpäevas uusimate viirustega kurssi. Vastasel juhul pole antiviirusest kasu, sest uued viirused levivad üle ilma ühe-kahe päevaga. Tavaliselt on automaatne uuendamine antiviirusesse sisse kirjutatud ja kasutaja ei pea ise värskendusi maha laadima.
Mõned antiviiruse tootjad pakuvad lisaks mahalaaditavatele tarkvarale ka tasuta veebipõhist viirusetõrjet. Trend Micro viirusetõrjekiirabi asub aadressil
housecall.antivirus.com , aadressilt
us.mcafee.com saab kasutada analoogset McAfee FreeScani (vajalik tasuta registreerumine) ja Panda Software?i aadressilt leiab ActiveScani. Ei maksa unustada, et sellised lahendused ei paku kaitset reaalajas, vaid otsivad viiruseid siis, kui veebilehel skannimine käivitada.
Lisaks antiviirusele võiks iga internetti ühendatud koduarvutit kaitsta tulemüür. Esiteks aitab see häkkereid ja viirusi eemal hoida, teiseks ei lase tulemüür neil viiruseussidel, mis siiski arvutisse pääsenud, välismaailmaga ühenduda, et edasi paljuneda või mõnda laastavat programmi alla laadida. Kui arvutisse installeeritud viirusetõrjetarkvara ei sisalda tulemüüri, võib aadressilt
www.zonelabs.com tõmmata tasuta programmi Zone Alarm. Windows XP puhul piisab ka lihtsalt sisseehitatud tulemüüri sisselülitamisest. Selleks avage Control Panel, valige Network Connections ja tehke parem-klõps oma internetiühendusel, seejärel valige Advanced ja tehke linnuke ?Protect my computer and network by limiting or preventing access to this computer from the Internet? ette.
Viirused ja häkkerid tungivad arvutisse tihti turvaaugu kaudu, sestap on oluline väiksedki augud kiiresti paigata. Windows 95, 98, ME ja XP turvapaigad asuvad aadressil windowsup-date.microsoft.com. Installeerige vähemalt kriitilised uuendused (
Critical Updates). NT (
microsoft.com/ntserver/nts/downloads/default.asp ) ja Windows 2000 (
microsoft.com/windows2000/downloads/default.asp ) kasutajad peaksid kontrollima, et nende operatsioonisüsteem oleks alati varustatud uusima Service Pack?iga. Windows ME, 2000 ja XP puhul saab kasutada ka automaatset uuendust ehk seadistada arvuti näiteks igal ööl kl 2 turvapaiku maha laadima ja installeerima. Selleks avage Control Panel, valige System ja Automatic Updates (ME ja 2000 puhul lihtsalt Control Panel ja Automatic Updates), tehke linnuke ?Keep my computer up to date? ette ja määrake, millal peaks automaatsed uuendused toimuma.
Kuigi korralik antiviirus jälgib pidevalt arvutit ja tõstab vähimagi kahtluse korral kisa, tasub siiski ka arvutikasutajal endal turvateadlikult käituda. Kuna suur osa viiruseid leiab tee arvutisse e-kirjadele lisatud failide kaudu, ärge avage vähegi kahtlaseid kirjalisasid. Kui e-kirjast ei selgu, miks on kirjaga lisa kaasas, kustutage kiri. Isegi kui saatja real on tuttav e-postiaadress, võib tegu olla viirusega. Näiteks maailma kõige ulatuslikum arvutiviirus, 18. augustil e-posti ummistanud SoBig.f saatis laiali miljoneid e-kirju, millest nn saatjail polnud aimugi ? viirus lihtsalt kirjutas saatja aadressiks suvalise nakatunud arvutist leitud e-postiaadressi.
Lisaks e-kirjade lisadele tuleb ettevaatlik olla ka internetist mahalaaditud failidega ? kontrollige need enne käivitamist üle, sest ka usaldusväärseim veebiserver võib olla langenud viiruserünnaku ohvriks ja seetõttu levitada nakatunud faile. Mitte kunagi ei tasu otse veebist programme käivitada ja tundmatuid ActiveX-komponente maha laadida.
Soovitav on seadistada oma Windows näitama failide laiendeid (vt juhend allpool). Nii on kohe näha, ega internetist tõmmatud muusikafail või e-postiga saadud tekstidokument hoopis mõneks kahtlaseks exe-, bat, vbs-, pif- või com-laiendiga programmiks osutu.