17. november 2003 kell 22:00

Kuidas hoiduda viirustest

Suurem osa viiruse ohvriks langenud arvutiomanikest on kodukasutajad. Firmades hoolitseb reeglina IT-spetsialist, et turvaaugud oleks paigatud ja töökohad viirusetõrjetarkvara värskeima versiooniga varustatud. Paljud kodukasutajad jätavad pahatihti antiviiruse üldse installeerimata, rääkimata selle regulaarsest uuendamisest. Ettevaatusabinõud meenuvad alles siis, kui viirus on muutnud arvuti juba töökõlbmatuks, kuigi tegelikult tuleks viirusetõrjele mõelda juba koduarvutit muretsedes.

Kui koduarvutist on antiviirus siiski puudu, tuleb see hankida. Suurem osa viirusetõrjevahendeid on tasulised, kuid leidub kodukasutajatele mõeldud tasuta variante. Aadressilt www.free-av.com leiab tarkvara AntiVir ja lehelt www.grisoft.com saab laadida tasuta viirusetõrje AVG Anti-Virus Free Edition. Mõlemad sobivad nii Windows 95, 98, Me, 2000, NT kui ka XP kasutajaile.

Tasulistest antiviirustest on Eestis tuntuimad Soome F-Secure?i lahendused. Aadressilt www.datafellows.com saab tõmmata nii 30päevase Anti-Virus 2003 prooviversiooni kui ka osta täisversiooni, samuti Internet Security, mis sisaldab tulemüüri. F-Secure?il on ka DOSi-põhine tasuta viiruseotsija. Erinevalt Windowsis töötavast versioonist pole see aga reaalajas tegutsev valvurprogramm, mis takistaks viiruse sissetungi, vaid lihtsalt skänner, mis aitab tuvastada ja kahjutuks teha juba arvutisse pugenud viiruseid. Samuti ei uuenda viiruseotsija ennast automaatselt. Seega pole F-Secure Anti-Virus for DOS ilmselt parim igapäevalahendus, küll aga on see abiks juhtudel, kui mingil põhjusel Windowsi (ja seega ka Windowsi keskkonnas töötavat antiviirust) kasutada ei saa ? näiteks kui mõni viirus on Windowsi käivitamise ära rikkunud. F-Secure?i antiviirust kasutab ka Elioni suvest pakutav viirusetõrjeteenus. Selle kasutamine on litsentsist odavam ? aastase teeninduse hinnaks kujuneb vastavalt 588 ja 828 kr.

Tuntud antiviirused on peale F-Secure?i toodete veel Norton Anti-Virus, McAfee VirusScan, Trend Micro PC-cillin, Panda Antivirus Titanium. Ainsana pakub eesti- ja venekeelse kasutajaliidesega antiviirust Kaspersky Lab. Saadaval on Kaspersky Anti-Virus Personal ja Kaspersky Anti-Virus Personal Pro. Viimasel on esimesega võrreldes tugevam kaitse Microsoft Office?it ähvardavate makroviiruste vastu ning paremad võimalused taastada viirusega nakatumise korral failide viiruse-eelset seisu.

Sõltumata sellest, milline viirusetõrjetarkvara on koduarvutis, tuleks kontrollida, et see viiks end vähemalt korra ööpäevas uusimate viirustega kurssi. Vastasel juhul pole antiviirusest kasu, sest uued viirused levivad üle ilma ühe-kahe päevaga. Tavaliselt on automaatne uuendamine antiviirusesse sisse kirjutatud ja kasutaja ei pea ise värskendusi maha laadima.

Mõned antiviiruse tootjad pakuvad lisaks mahalaaditavatele tarkvarale ka tasuta veebipõhist viirusetõrjet. Trend Micro viirusetõrjekiirabi asub aadressil housecall.antivirus.com , aadressilt us.mcafee.com saab kasutada analoogset McAfee FreeScani (vajalik tasuta registreerumine) ja Panda Software?i aadressilt leiab ActiveScani. Ei maksa unustada, et sellised lahendused ei paku kaitset reaalajas, vaid otsivad viiruseid siis, kui veebilehel skannimine käivitada.

Lisaks antiviirusele võiks iga internetti ühendatud koduarvutit kaitsta tulemüür. Esiteks aitab see häkkereid ja viirusi eemal hoida, teiseks ei lase tulemüür neil viiruseussidel, mis siiski arvutisse pääsenud, välismaailmaga ühenduda, et edasi paljuneda või mõnda laastavat programmi alla laadida. Kui arvutisse installeeritud viirusetõrjetarkvara ei sisalda tulemüüri, võib aadressilt www.zonelabs.com tõmmata tasuta programmi Zone Alarm. Windows XP puhul piisab ka lihtsalt sisseehitatud tulemüüri sisselülitamisest. Selleks avage Control Panel, valige Network Connections ja tehke parem-klõps oma internetiühendusel, seejärel valige Advanced ja tehke linnuke ?Protect my computer and network by limiting or preventing access to this computer from the Internet? ette.

Viirused ja häkkerid tungivad arvutisse tihti turvaaugu kaudu, sestap on oluline väiksedki augud kiiresti paigata. Windows 95, 98, ME ja XP turvapaigad asuvad aadressil windowsup-date.microsoft.com. Installeerige vähemalt kriitilised uuendused (Critical Updates). NT ( microsoft.com/ntserver/nts/downloads/default.asp ) ja Windows 2000 ( microsoft.com/windows2000/downloads/default.asp ) kasutajad peaksid kontrollima, et nende operatsioonisüsteem oleks alati varustatud uusima Service Pack?iga. Windows ME, 2000 ja XP puhul saab kasutada ka automaatset uuendust ehk seadistada arvuti näiteks igal ööl kl 2 turvapaiku maha laadima ja installeerima. Selleks avage Control Panel, valige System ja Automatic Updates (ME ja 2000 puhul lihtsalt Control Panel ja Automatic Updates), tehke linnuke ?Keep my computer up to date? ette ja määrake, millal peaks automaatsed uuendused toimuma.

Kuigi korralik antiviirus jälgib pidevalt arvutit ja tõstab vähimagi kahtluse korral kisa, tasub siiski ka arvutikasutajal endal turvateadlikult käituda. Kuna suur osa viiruseid leiab tee arvutisse e-kirjadele lisatud failide kaudu, ärge avage vähegi kahtlaseid kirjalisasid. Kui e-kirjast ei selgu, miks on kirjaga lisa kaasas, kustutage kiri. Isegi kui saatja real on tuttav e-postiaadress, võib tegu olla viirusega. Näiteks maailma kõige ulatuslikum arvutiviirus, 18. augustil e-posti ummistanud SoBig.f saatis laiali miljoneid e-kirju, millest nn saatjail polnud aimugi ? viirus lihtsalt kirjutas saatja aadressiks suvalise nakatunud arvutist leitud e-postiaadressi.

Lisaks e-kirjade lisadele tuleb ettevaatlik olla ka internetist mahalaaditud failidega ? kontrollige need enne käivitamist üle, sest ka usaldusväärseim veebiserver võib olla langenud viiruserünnaku ohvriks ja seetõttu levitada nakatunud faile. Mitte kunagi ei tasu otse veebist programme käivitada ja tundmatuid ActiveX-komponente maha laadida.

Soovitav on seadistada oma Windows näitama failide laiendeid (vt juhend allpool). Nii on kohe näha, ega internetist tõmmatud muusikafail või e-postiga saadud tekstidokument hoopis mõneks kahtlaseks exe-, bat­, vbs-, pif- või com-laiendiga programmiks osutu.

Kuid viirused ei tule ainult internetist. Arvutisse võõrast ketast, CDd või muud andmekandjat pistes tuleb selle sisu kindlasti enne käivitamist antiviirusega läbi otsida. Ka tuntud tarkvaratootjate CD-plaatidele on sattunud viiruseid.

Kokkuvõttes võib tunduda, et kodukasutajale tarvilikke ettevaatusabinõusid on tüütult palju. Siiski on targem karta, kui kahetseda ? tuhanded internetis ringlevad viirused tabavad suure tõenäosusega varem või hiljem igaühte, kes on viirusetõrje unarusse jätnud. Üks viis nende eest pääseda on aga installeerida koduarvutisse Microsoft Windowsi asemele hoopis operatsioonisüsteem Linux. Personaalarvutite ajaloo jooksul on Microsofti operatsioonisüsteemide omanikud pidanud maadlema kümnete tuhandete viirustega, Linuxi kasutajaid seevastu on kimbutanud vaid käputäis. q

Autor: Elen Kiisler

Hetkel kuum