Rahvaliit esitas võimupartneritele uued nõudmised, mille täitmine tooks kaasa täiendavate maksude kehtestamise ja loobumise tasakaalus riigieelarvest.
Eile õhtul pool kuus Res Publica ja Reformierakonna liidrite laudadele jõudnud Rahvaliidu esimehe, keskkonnaminister Villu Reiljani vastuskiri peaminister Juhan Partsi kolmapäevasele ja laupäevasele kompromissettepanekule tekitas jahmatuse, kirjutab Postimees.
«Ausõna, me ei tea, mida nad tahavad,» laiutas üks respublikaanide ajutrusti kuuluv poliitik käsi, keeldudes Postimehele Reiljani kirja näitamast.
On siiski teada, et Rahvaliit teatab selles küll oma nõustumisest Reformierakonna peamise valimisloosungiga langetada üksikisiku tulumaks 20 protsendini, kuid seab sel juhul tingimuseks tõsta teisi makse. Reiljan on korduvalt kasutanud sõna «kapitalimaks», pidades silmas näiteks ettevõtjate ja kinnisvaraomanike täiendavat maksustamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui varasemalt esitas Rahvaliit nõudmised, mille vastuvõtmine suurendanuks eelarvekulusid 900 miljoni krooni võrra, milleks Parts jõudis ka katte leida, siis uue kirja nõudmiste kohaselt tõuseks kulud veidi üle nelja miljardi krooni võrra aastas.
Postimehe andmetel on Reformierakonna liidrid meelestatud koalitsioonileppe põhialuste muutmise vastu ja uute maksude küsimus nõuaks uut lepet, samuti on nad vastu maksukoormuse tõstmisele.
Siiski pole Reformierakonna üksikud liikmed ideetasandil välistanud, et viie kuni seitsme aasta jooksul võiks Eestis kehtestada kinnisvara- ja tehingumaksu. Viimane oleks omamoodi lisandus käibemaksule: kui praegu on käibemaks 18 protsenti, siis maks tehingult oleks umbes üks protsent.