Turundusüritustel tuleb arvestada maksukohustusega

Turundajad otsivad klientide võitmiseks ja hoidmiseks järjest uusi võimalusi. Ettevõtted püüavad klienti üllatada, organiseerides üha huvitavamaid üritusi ? kas korraldades peo, kutsudes kontserdile või uue toote puhul tooteesitlusele. Üheks väljundiks on ka seminaride või infopäevade korraldamine. Üldjuhul osalevad sellistel üritustel ka äriühingu enda töötajad. Niisugused kulutused tekitavad sageli küsimuse, millal ja kui suures ulatuses tekib maksukohustus.

Maksustamisel kehtib lihtne reegel, et ettevõtlusega seotud kulutusi ei maksustata. Samas ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemisel tuleb arvestada nii tulu- kui ka käibemaksukohustuse tekkimisega. Töösuhte raames hüvede andmisel (isegi kui tegemist on ettevõtlusega seotud kulutustega) maksustatakse tehtud kulutused nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Eelkõige omab maksustamisel tähendust tehtud kulutuse eesmärk ja sisu. Mõningatel juhtudel on soovitatav jaotada tehtud kulutused (juhul, kui need on arvel toodud koondnimetusega) eraldiseisvateks, sest iga kulutuse puhul tuleb selle iseloomu eraldi hinnata.

Tulumaksukohustuse kindlaksmääramisel tuleb välja selgitada, kas eseme tarbimisväärtus ületab selle reklaamifunktsiooni. Pastakate, võtmehoidjate ja muude väikeste esemete puhul tulumaksuprobleemi ei teki. Keerulisem võib olla olukord kallimate kingituste puhul, millele on kantud ettevõtte sümboolika. Siis on riskivabaks lahenduseks eseme enda hinna tulumaksustamine ja esemele sümboolika kandmise kulude käsitlemine maksuvaba reklaamkuluna.

Käibemaksu osas on seadus andnud piiriks 50 krooni. Kui üleantava eseme turuväärtus ilma käibemaksuta on alla 50 krooni, siis võib kogu sisendkäibemaksu maha arvata ja kingituse üleandmisel kliendile käibemaksu tasuda ei tule. Kui reklaamkingitus on kallim, siis tuleb asja soetamisel kas sisendkäibemaks maha arvatama jätta või tasuda käibemaks kingituse üleandmisel.

Seejuures eseme ostmisel ja eraldi logo trükkimise tellimisel ei pruugi logo eseme turuväärtust tõsta. Seega võib kingituse turuväärtus jääda ilma käibemaksuta alla 50 krooni isegi siis, kui kingitus ja sellele logo trükkimine koos üle 50 krooni maksavad.

Kaubanäidise üleandmisel võib sisendkäibemaksu maha arvata sõltumata kauba väärtusest. Oluline on vaid, et tegemist oleks tõepoolest kaubanäidisega. Vähemväärtuslike asjade puhul võib see tähendada vastavat markeeringut pakendil. Suuremate esemete puhul peaks nende kasutamine kaubanäidisena olema ka tagantjärele kontrollitav (seda näiteks kaubanäidise kasutamist puudutava lepingu abil) juhuks, kui maksuamet asub seisukohale, et kaubanäidise üleandmise sildi all toimus tegelikult tasuta või turuhinnast odavamalt tavaline kauba võõrandamine. Tulumaksukohustust kaubanäidise üleandmisel reeglina ei teki, sest tegemist on kõige otsesema reklaamikuluga.

Maksukohustust ei kaasne siis, kui mõne müüdava kaubaga pannakse kaasa uue toote tutvustamise eesmärgil mingi ?tasuta? kõrvalkaup. Sellises olukorras maksab tarbija tavaliselt ?tasuta? kõrvalkauba maksumuse põhikauba hinna raames kinni.

Loosimised ja muud olukorrad, kus tarbimisväärtusega ese antakse üle vaid valitud isikutele, kuuluvad tulumaksuga maksustamisele kui kingitused. Kui kingituse tegija saab mingisuguse vastuhüve, ei ole enam tegemist kingitusega. Kui vastuhüve, sõltumata selle iseloomust, on sarnase väärtusega, siis võib seda vaadelda sarnaselt tavalise müügitehinguga. Kui vastuhüve on väiksema väärtusega, tuleks tehingut vaadelda sarnaselt kauba võõrandamisega turuhinnast odavamalt.

Äriühingud korraldavad tihti allahindlusi või võimaldatakse mõnedel klientidel saada täiendavaid hinnasoodustusi. Maksustamisel omab siinkohal sarnaselt kingituste maksustamisega tähendust asjaolu, kas hinnasoodustus on kättesaadav objektiivsetel asjaoludel kõikidele isikutele või ainult subjektiivselt valitud piiratud isikute ringile.

Kokkuvõtteks tasuks endale kõrva taha panna, et maksustamise seisukohast ebaselge iseloomuga turundusvõtete kasutamisel on mõistlik eelnevalt kõik riskid välja selgitada ning leida projekti elluviimiseks optimaalne lahendus. See on alati odavam ja vähem närvesööv tegevus kui tagantjärele ilmnevate maksuprobleemide lahendamine.