Turundusüritustel tuleb arvestada maksukohustusega

Turundajad otsivad klientide võitmiseks ja hoidmiseks järjest uusi võimalusi. Ettevõtted püüavad klienti üllatada, organiseerides üha huvitavamaid üritusi ? kas korraldades peo, kutsudes kontserdile või uue toote puhul tooteesitlusele. Üheks väljundiks on ka seminaride või infopäevade korraldamine. Üldjuhul osalevad sellistel üritustel ka äriühingu enda töötajad. Niisugused kulutused tekitavad sageli küsimuse, millal ja kui suures ulatuses tekib maksukohustus.

Maksustamisel kehtib lihtne reegel, et ettevõtlusega seotud kulutusi ei maksustata. Samas ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemisel tuleb arvestada nii tulu- kui ka käibemaksukohustuse tekkimisega. Töösuhte raames hüvede andmisel (isegi kui tegemist on ettevõtlusega seotud kulutustega) maksustatakse tehtud kulutused nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Eelkõige omab maksustamisel tähendust tehtud kulutuse eesmärk ja sisu. Mõningatel juhtudel on soovitatav jaotada tehtud kulutused (juhul, kui need on arvel toodud koondnimetusega) eraldiseisvateks, sest iga kulutuse puhul tuleb selle iseloomu eraldi hinnata.

Seega peab ettevõtja olema võimeline esitama maksuhaldurile põhjendusi ja tõendeid, kui viimasel tekivad kahtlused, kuidas toimunud üritus on ettevõtlusega seotud ning kas selle raames ei antud mõnele isikule üle maksustamisele kuuluvaid hüvesid.

Ettevõtja, kes korraldab klientidele kogu päeva ürituse, mis hõlmab endas nii seminari kui ka õhtust vastuvõttu, peab arvestama, et talle kaasneb teatud kulutustega maksukohustus. Ruumide rentimine selliseks ürituseks ning ruumide dekoreerimine ei kuulu maksustamisele. Samas äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi ning kultuurilise teenindamise kulud maksustatakse kui vastuvõtukulud.

Vastuvõtukulusid ei maksustata äriühingute puhul kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus ning lisaks 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (sisuliselt palgafondist).

Juhul, kui äriühing mõnel kalendrikuul ei tee selliseid väljamakseid või teeb neid väiksemas ulatuses, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus. Kui kulutused jäävad ettenähtud piirmäärade ulatusse, tulumaksu tasuda ei tule. Suuremate summade puhul kuulub maksustamisele piirmäärasid ületav osa.

Seoses klientide toitlustamisega võidakse pakkuda tasuta toitlustamist ka oma töötajatele. Tööandja poolt töötajale antud rahaliselt hinnatavaid hüvesid käsitleb tulumaksuseadus erisoodustusena, mille väärtuselt tuleb tasuda tulumaks ning sotsiaalmaks. Sellistelt kulutustelt ei ole tööandjal lubatud maha arvata ka sisendkäibemaksu.

Praktikas tuleks sellise ürituse toitlustamiskulud, kus osalevad nii töötajad kui ka kliendid, jagada kaheks. Korrektne oleks seda teha osalejate arvu fikseerimise teel, käsitledes oma töötajate osaga proportsionaalselt toitlustamiskulusid ning muid üleantud hüvesid erisoodustusena.

Kui üritus toimub töökohast kaugemal kui 50 kilomeetrit, saab seda käsitleda töölähetusena ning sellest tulenevalt kohalduvad erireeglid. Töölähetuse majutuskuludelt saab maha arvata sisendkäibemaksu ning samuti saab töölähetuse raames maksta kehtestatud piirmäärades maksuvabalt päevaraha. Loomulikult aga ei ole näiteks ettevõtte suvepäevadel osalemine käsitletav kui töötajate töölähetus.

Üritustel on tavaks jagada klientidele ka kingitusi, näiteks firma sümboolikaga tarbeesemeid. Enam levinud kingitused on kõiksugused pisiaksessuaarid, nagu mütsid, T-särgid, pastakad, märkmikud, kruusid jms. Tähele tuleb panna seda, et maksustamisel ei ole määrav, kas kingitusel on ettevõtte logo või mitte, vaid millistel asjaoludel kingitus üle antakse.

Tulumaksukohustuse kindlaksmääramisel tuleb välja selgitada, kas eseme tarbimisväärtus ületab selle reklaamifunktsiooni. Pastakate, võtmehoidjate ja muude väikeste esemete puhul tulumaksuprobleemi ei teki. Keerulisem võib olla olukord kallimate kingituste puhul, millele on kantud ettevõtte sümboolika. Siis on riskivabaks lahenduseks eseme enda hinna tulumaksustamine ja esemele sümboolika kandmise kulude käsitlemine maksuvaba reklaamkuluna.

Käibemaksu osas on seadus andnud piiriks 50 krooni. Kui üleantava eseme turuväärtus ilma käibemaksuta on alla 50 krooni, siis võib kogu sisendkäibemaksu maha arvata ja kingituse üleandmisel kliendile käibemaksu tasuda ei tule. Kui reklaamkingitus on kallim, siis tuleb asja soetamisel kas sisendkäibemaks maha arvatama jätta või tasuda käibemaks kingituse üleandmisel.

Seejuures eseme ostmisel ja eraldi logo trükkimise tellimisel ei pruugi logo eseme turuväärtust tõsta. Seega võib kingituse turuväärtus jääda ilma käibemaksuta alla 50 krooni isegi siis, kui kingitus ja sellele logo trükkimine koos üle 50 krooni maksavad.

Kaubanäidise üleandmisel võib sisendkäibemaksu maha arvata sõltumata kauba väärtusest. Oluline on vaid, et tegemist oleks tõepoolest kaubanäidisega. Vähemväärtuslike asjade puhul võib see tähendada vastavat markeeringut pakendil. Suuremate esemete puhul peaks nende kasutamine kaubanäidisena olema ka tagantjärele kontrollitav (seda näiteks kaubanäidise kasutamist puudutava lepingu abil) juhuks, kui maksuamet asub seisukohale, et kaubanäidise üleandmise sildi all toimus tegelikult tasuta või turuhinnast odavamalt tavaline kauba võõrandamine. Tulumaksukohustust kaubanäidise üleandmisel reeglina ei teki, sest tegemist on kõige otsesema reklaamikuluga.

Maksukohustust ei kaasne siis, kui mõne müüdava kaubaga pannakse kaasa uue toote tutvustamise eesmärgil mingi ?tasuta? kõrvalkaup. Sellises olukorras maksab tarbija tavaliselt ?tasuta? kõrvalkauba maksumuse põhikauba hinna raames kinni.

Loosimised ja muud olukorrad, kus tarbimisväärtusega ese antakse üle vaid valitud isikutele, kuuluvad tulumaksuga maksustamisele kui kingitused. Kui kingituse tegija saab mingisuguse vastuhüve, ei ole enam tegemist kingitusega. Kui vastuhüve, sõltumata selle iseloomust, on sarnase väärtusega, siis võib seda vaadelda sarnaselt tavalise müügitehinguga. Kui vastuhüve on väiksema väärtusega, tuleks tehingut vaadelda sarnaselt kauba võõrandamisega turuhinnast odavamalt.

Äriühingud korraldavad tihti allahindlusi või võimaldatakse mõnedel klientidel saada täiendavaid hinnasoodustusi. Maksustamisel omab siinkohal sarnaselt kingituste maksustamisega tähendust asjaolu, kas hinnasoodustus on kättesaadav objektiivsetel asjaoludel kõikidele isikutele või ainult subjektiivselt valitud piiratud isikute ringile.

Kokkuvõtteks tasuks endale kõrva taha panna, et maksustamise seisukohast ebaselge iseloomuga turundusvõtete kasutamisel on mõistlik eelnevalt kõik riskid välja selgitada ning leida projekti elluviimiseks optimaalne lahendus. See on alati odavam ja vähem närvesööv tegevus kui tagantjärele ilmnevate maksuprobleemide lahendamine.