- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,17%39 694,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,1
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,17%39 694,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taustauuring selgitab kindlad partnerid
Möödunud aastal suurenes pankrotististunud ettevõtete arv Euroopas kolme protsendi võrra võrreldes ülemöödunud aastaga, mis teeb taustauuringu eriti oluliseks, ütles sihtasutuse KredEx juht Maive Rute eelmisel nädalal seminaril Riskide juhtimine välisturgudel.
Taustauuringut teostava Krediidiinfo ASi tegevdirektori Veiko Meose sõnul häbenevad Eesti ettevõtjad tausta uurimist, sest meie ärikultuuris pole see tava juurdunud. Valdab suhtumine, et mis me tast ikka kontrollime, ta nägi ju kena välja.
?Ärge uskuge seda lipsu, kulutage 1000 krooni ja vaadake, mis on lipsu taga,? rõhutas Veiko Meos KredExi korraldatud seminaril Riskide juhtimine välisturgudel.
Krediidiinfole tuleb 50 päringut päevas Eesti ettevõtete kohta, samas kui Eesti ettevõtted teevad viis päringut päevas teiste riikide ettevõtete kohta.
Lihtsaim viis firma tausta uurida on tellida krediidiraport. See raport iseloomustab firma krediidivõimet ja seda, kui suur on tõenäosus, et ta pankrotistub ühe-kahe aasta jooksul. Raportid näevad igas riigis välja erinevad, iga firma teeb neid erinevalt, kui kõik püüavad iseloomustada ettevõtte krediidivõimet. Põhilisteks raporti osadeks on ettevõtte baasandmed, info inimeste kohta, kes seda juhivad, finantsandmed ja maksekommete ülevaade. Raportite pikkused on erinevad: 2-12 lehekülge, kuid sisu struktuur on alati sama. Meose sõnul ei ole krediidiraportile ühtset standardit, sest koostajafirmasid on palju ning riikide seadusandlus erinev.
Krediidiinfst tellitava raporti hind on 1000 krooni praktiliselt igas riigis. Andmed, mida raportis kasutatakse, on elektrooniliselt koondatud ja kohe kättesaadavad ning raporti kättetoimetamiseks kulub keskmiselt üks tund.
Sama informatsioon on eraldi saadaval ka aastaaruannetes, maksuametites, äriregistrites, kuid krediidiraportit väljastav asutus on need kokku kogunud, pannud näitajad ühtsesse vormi ja andnud neile oma hinnangu.
Krediidiraportis kasutatavate andmete värskus sõltub riigist ja seadusandlusest: mis ajaks peab eelmise aasta ametlikud andmed olema esitatud. Veebruaris koostatakse enamus andmeid 2002. aasta auditeeritud andmete põhjal.
Selleks, et teha otsus krediidiraportile tuginedes, tuleb teada iga maa tausta ja kombeid. See puudutab eriti ettevõtete maksekombeid.
AS Connectus taustauuringute spetsialist Anne Laanemetsa sõnul on taustuuringud välistriikides enamasti ühtemoodi ja sõltuvad uuritava ettevõtte asukohamaa seadusandlusest ja sellest, kui põhjalikud on riiklikud registrid. Väikeste perefirmade kohta neist enamasti infot ei saa.
Raporti maht on Põhjamaades ja Lääne-Euroopas erinev. Põhjamaadest tellitav raport on hinnalt odavam ? 885 krooni, samas kui Lääne-Euroopa riikidest tellitav uuring läheb maksma 1510 krooni. Seda juhul, kui info on online-süsteemis. Kui firma on uus ja ei sisaldu veel online-andmebaasis läheb raporti tellimine kallimaks ning see võtab ka rohkem aega.
Seda tehakse kas ekspressuuringu või normaaluuringu raames. Ekspressuuring on 3-5 tööpäevane uuring ja maksab 1864 krooni, normaaluuring on 6-10 päevani üle 1500 krooni.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele