Looduskaitseprojekti Natura 2000 mured

lmselt ei ole Äripäev ja veel vähem allakirjutanu Natura 2000 programmi vastu ja teevad omapoolselt kõik, et looduskaitsealasid valitaks Eestile optimaalne hulk. Seejuures võimalikult palju, sest majandusmeeste surve loodusele on ränk. Artiklis oli eeskätt juttu kiirustamisest ja riigiametnike lohakast tööst. Ei saa ju võtta tõsiselt fakti, et ettepanekute avalikustamiseks vallamajades ja keskkonnateenistustes jäeti vaid mõnenädalane ajavahemik 15. veebruarist 5. märtsini, ja seda olukorras, kus suur osa maavaldajaid polnud isegi kuulnud sellist mõistet kui Natura 2000. Olen kindel, et kui EMOR või Saar Poll korraldaks rahva seas küsitluse, ei suudaks seda lahti mõtestada üle 5% elanikkonnast.

Allakirjutanu pole mitte üksnes loodusteadlane ja keskkonnakaitsja, vaid ka Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esimees, kelle poole pöörduvad kümned närvilised omanikud. Eriti mures on need, kes oma õigusjärgset omandit pole veel kätte saanud. Olgu märgitud, et rahandusministeeriumi andmetel on omanikele veel tagastamata ligikaudu 180 000 hektarit maad ja kompenseerimata umbes 20 000 hektarit. Need potentsiaalsed omanikud ei saa praeguses olukorras oma õigusi Natura valikualadel kuidagi realiseerida.

Pole kahtlust, et keskkonnaekspertide ja keskkonnaministeeriumi looduskaitsetöötajate läbimõtlemata sammust võib kerkida sadu kohtuasju, mille võitmine pole riigile kerge. Tulevad ju inimesed kohtusse, käes Eesti Vabariigi põhiseadus, kus on sätestatud, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Vastavalt põhiseadusele tohib inimeste õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Kui Natura 2000 taga oleks põhiseadusega kooskõlas olev Riigikogus vastu võetud ja presidendi poolt välja kuulutatud spetsiaalne seadus, saaks rääkida ka seadusega kooskõlas olevatest piirangutest. Valitsus peab omanikele kinnitama, et tegu on vaid eelvalikuga, millel pole omanikele juriidiliselt seonduvaid kohustusi, ja lõppvaliku tegemisel saadakse iga omanikuga konkreetne kokkulepe koos põhiseadusega tagatud õiglase kompensatsiooniga, juhul kui kaitseala piirab majandustegevust või vähendab omandi müügiväärtust.

Natura 2000 alade valik baseerub praegu üldsõnalisel Euroopa Liidu direktiivil, millel Eestis puudub seaduse jõud. Ja veel, vähemalt märtsis ja aprillis, kehtib meil 28. juunil 1992. aastal rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus.