• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,72%6 272,32
  • DOW 300,71%44 800,27
  • Nasdaq 0,93%20 582,35
  • FTSE 1000,36%8 806,37
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,96
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,72%6 272,32
  • DOW 300,71%44 800,27
  • Nasdaq 0,93%20 582,35
  • FTSE 1000,36%8 806,37
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,96
  • 06.08.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Koolituskulu on populaarseim riigilt raha tagasi küsimise põhjus

Järjest aktiivsem pangalaenude võtmine kodu ostmiseks ja remontimiseks väljendus ka möödunud aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonides. Eelmise aastaga võrreldes tuli riigil laenuintressidelt tagasi maksta paarkümmend protsenti rohkem raha, kokku üle poole miljardi krooni.
Peaaegu veerandi võrra kasvas ka koolituskuludelt tagasi saadava raha hulk, näitab maksuameti poolt eilseks kokku pandud tuludeklaratsioonide statistika.
Lõviosa ehk 5,7 miljardit krooni riigi poolt tagastatavast tulumaksust oli siiski maksuvaba tulu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Õnneks on aga suurte kulutuste tegemise kõrval populaarsemaks muutunud ka raha säästmine. Tuludeklaratsioonidelt peegeldub raha kogumine eeskätt kogumispensioni teise ja kolmanda samba arvele. Näiteks vabatahtliku pensionikindlustuse pealt saadi tänavu tulumaksu riigilt tagasi üle 30 protsendi varasemast rohkem.
Tänavukevadist tulude deklareerimist möödunud aastatega kõrvutades jäi aga suurima muutusena silma e-deklaratsioonide populaarsuse hüppeline kasv: e-kanalite kaudu esitati 59protsenti deklaratsioonidest.
Kuigi maksuamet ise propageeris viiendat aastat kasutusel olnud e-kanaleid väga aktiivselt, ennustas ta selles tegevuses väiksemat edu.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Avo Rõõmussaare sõnul annab loodetust edukam tulemus julgust arvata, et 2006. aastaks saavutatakse 80protsendiline e-deklaratsioonide osakaal. ?Eeskujuks on meil näiteks Island, kus e-kanalite kaudu esitatakse 82 protsenti deklaratsioonidest,? lausus ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele