Olulised on siirus, usk ja selge eesmärk

Artikkel

- Uudised
- Heli Lehtsaar
- Heli Lehtsaar-Karma
- 29. august 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Olulised on siirus, usk ja selge eesmärk
Lagle Parek: 1996. aastal, kui Caritas mulle heategevustööd pakkus, tundus heategevus sotsialistlikust riigist tulles alguses üsna nõme. Ma ei uskunud sellesse ja võtsin ameti umbusklikult vastu, aga umbes kolme kuu pärast oli juba lõpmata huvitav. Väljakutsed muutuvad kogu aeg, sa elad kogu aeg kaasa riigi arengule ja muutustele ühiskonnas.
Kui võrrelda aastat 1996 ja tänast päeva, on suhtumine nagu öö ja päev. Kui alustasime, kujutasid kõik ette, et heategevus on supiköök ja pudru jagamine. Nüüd on heategevus hoopis teine asi, väga sisuline küsimus, mitte ainult materiaalne küsimus.
Jaan Kallas: Heategevuse mõiste on tõesti muutunud. Ma olen seitse aastat Maarja küla tegemisi juhtinud. Kui esimestel aastatel oli suhteliselt raske, kui mitte võimatu rääkida vajadusest nõrgemaid aidata, siis tänase päeva seisuga on lood risti vastupidi: tullakse appi ilma nurumata ning meie küla otsitakse ise üles.
See on hästi oluline märk ühiskonna paremaks muutumisest ? inimeste silmaring on laiemaks läinud ja arvelduskonto pole enam ainuke jumal. Mida nooremad inimesed, seda altimad on nad kaasa aitama ja abistama.
Sven Kreek: Alustasin 1996. aastal Keila SOS Lastekülas sotsiaaltöötaja kohalt ning olen kõik etapid tegevdirektori kohani välja läbi käinud. Kui näiteks peda tudengid käivad esimesel aastal praktikal, siis teisel aastal tulevad nad juba vabatahtlikult tagasi.
Vahel kohtan ka suhtumist, kus inimesed, saades teada, et SOS lastekülal on rahvusvaheline taust, arvavad, et meil on raha nagu muda, pole vaja aidata. Sellest on siiralt kahju.
Artur Taevere: Heateo Sihtasutuse loomise mõte tekkis kaks aastat tagasi ning organisatsioon loodi 2003 kevadel. Üllatavalt palju on inimesi, kes tahaksid head teha, kuid paljudel jääb see tegemata, sest nad ei oska kuskile pöörduda.
Ühelt poolt on inimeste aidata tahtmise soovi kasvatanud Eesti ühiskonna areng, aga teiselt poolt ka teistsugune vaimsus, sest heategevus ei tähenda ainult raha ? ei pea olema rikas, et midagi head ära teha. Oma aja panustamine võib olla sageli väärtuslikumgi.
Viimasel ajal on levinud näiteks suund, et erasektori firmad panustavad oma professionaalsete oskustega. Näiteks Taaskasutuskeskuse käivitamisel on ametis olnud palju Hansapanga töötajaid, kes on aidanud näiteks juriidilise ja finantsnõuga.
Lagle Parek: Algusaegadel ei osatud väljendada oma eesmärki. Eelnevalt peab olema korralikult läbi mõeldud, mida saavutada tahad.
Õnnestumise eeldus on aga see, et heategevuses mängib rolli ausa inimese maine. Kui sa korra teed midagi sellist, et sulle tuleb külge problemaatilise inimese imid?, siis heategevuses pole hiljem enam midagi peale hakata. Äris on aga küll võimalik veel uuesti alustada
Jaan Kallas: See on sarnane minööri ametiga, kes saab vaid üks kord eksida. Äris ju pidevalt eksitakse ja pankrot on tavaline. Heategevuses on pankrot vaimne ja sealt enam püsti ei tõuse.
Lagle Parek: Mul on üks kogemus, kus poole projekti pealt muutsime suunda ning rikkusime sellega oma ehitusalase finantseerijaga suhted ära. Ta ei süüdistanud meid varastamises, kuid me olime saamatud seletamaks, miks me suunda muutsime.
Jaan Kallas: Oluline on mõista, et tuleb anda lõpuni aru neile, kes on panustanud ja aidanud. Tagasiside kolmanda sektori poolt kipub jääma nadiks ? arvatakse, et suhe on lõppenud, kui raha käes ja töö tehtud.
Täpse ja ausa aruande esitamine on see, mis suhet edasi viib ja tagab jätkusuutlikkuse. Jätkusuutlikkust ja selget eesmärgi kirjeldust hindavad partnerid kõige enam. Samuti on oluline sinu enda panus ja vastutus.
Äriühingul on väga raske heategevusest saadud rahalist tulu bilansis hinnata. Tulu kajastub seal pikas perspektiivis, kui saavutatakse sotsiaalseosega turunduse kaudu efekt oma kaubamärgile.
Inimestele tuleb anda võimalus kaasa lüüa ? näiteks kui Maarja küla viljapuuaia ümber oli vaja ehitada aed, tulid Nordea Panga töötajad seda ise tegema, kuigi neil oleks olnud tunduvalt lihtsam raha anda.
Sven Kreek: Kui lähed potentsiaalse annetaja juurde ja ütled, et mul on raha vaja, siis 99 juhtudest ei kanna see vilja. Kindlasti tuleb rääkida, miks seda raha vaja on ning alati ei pea abi üldse rahas olema.
Tagasiside on oluline, sest vahel küsitakse ka aastate pärast, kuidas projektil läks.
Vahel kahtlustatakse heategevusorganisatsioone ka raha kõrvale panemises.
Sven Kreek: Kui sotsiaalne mõtlemine on inimesel olemas, siis saad sellele nupule pihta igal juhul.
Artur Taevere: Minu meelest on need nupud enamikul inimestel erinevad. Põhiline ongi teist inimest ära kuulata ja üritada aimata, mida ta tunneb. Ei ole mõtet minna valmis mõeldud jutuga läbirääkimistele, vaid pigem tuleb püüda partneri soove mõista. Inimestele tuleb pakkuda võimalust ise midagi ära teha.
Lagle Parek: Oluline on lasta inimestel kaasa mõelda. Tulemust võib loota, kui jutule pääsed ? asi on nii palju edasi arenenud.
Jaan Kallas: Mina pole sellist nuppu leidnud ja ausalt öeldes pole ka otsinud. Kõige olulisem on ise uskuda oma ettevõtmisesse ja sellest lihtsas ja inimlikus keeles ka rääkida ? mis muutub siin ilmas paremaks, kui me selle teo teeme. Lihtsad jutuajamised inimlikus keeles on osutunudki kõige viljakamaks.
Hea tegu on hästi nakkav ja õnneks ei ole ravitav.
Sven Kreek: Pead näitama, et oled hingega asja juures. Kui lähed kohtumisele, vaatad kella ja ütled, et kella viieni on aega ja rohkem ei räägi, siis see näitab sinu suhtumist. Eesmärk peab väga selge olema, millega läbirääkimistele minnakse. Samuti peaks juba ette teadma, mida saab teine pool sinu heaks teha ja vastupidi.
Jaan Kallas: Kindlasti ei tohi häbeneda, vaid tuleb uhke olla selle üle, mida sa teed. Tuleb ära kuulata partneri soovid ja tunnetada tema vajadusi, küsida, mida saame tema heaks teha.
Lagle Parek: Imid?, millega lähed läbirääkimistele, on oluline, sest Eestis kõik tunnevad kõiki.
Jaan Kallas: Arendada tuleb oskust sõnastada oma tegevuse eesmärk ja oskust seda edasi anda koos sinna juurde kuuluva siira usuga selle teo õigsusesse.
Vähemalt pooltel juhtudel on selline lähenemine tulemuslik. Kui enda jaoks ära tõestada projekti jätkusuutlikkus, suudetakse seda tõestada ka teistele. Kui ise ei suudeta uskuda, on asjad keerulised. Tänada peab oskama ja seda tuleb teha ka väikeste asjade eest.
Sven Kreek: Kui ollakse huvitatud pikaajalisemast koostööst, tuleks leidagi võimalusi tegutseda koos kauem kui ainult ühe projekti raames. Pikaajalisemat koostööd tuleks julgelt pakkuda.
Samuti ei maksa välja käia üht ja lõplikku lahendusvarianti, vaid koos tasub arutada erinevaid võimalusi.
Lagle Parek: Võimalikult selgelt tuleb oma eesmärkidest rääkida. Kui ka vahel tekib delikaatseid probleeme, siis tuleb neist ausalt teada anda. Alati tuleb püüda olla maksimaalselt selge ja aus. Seda tunnetatakse. Inimeste juurde ei tasugi minna valmislahendusega, vaid võiks anda neile võimaluse ka ise erinevaid lahendusi pakkuda.
Samuti tasub eelarvamused ukse taha jätta.
Sven Kreek: Ei peagi kogu aeg rääkima, et meil läheb väga hästi ? võib ka raskusi tunnistada.
Artur Taevere: Esiteks on oluline kuulamisoskus ja kannatlikkus. Teiseks empaatiavõime, tahe ja oskus partneri olukorda ja tausta paremini näha. Kolmandaks on olulised heatahtlikkus ja keskendumine sellele ühisosale, mis teil partneriga on. q
Hetkel kuum