"Minu arvates on seal vähem ajaraiskamist ja saab segamatult teemadesse süveneda. Üldiselt olen mõtleja tüüp, kes ei põe eriti lävimis- või koosolekupalavikku, nii et mulle see variant sobib," põhjendab Tõnis.

"Ta käib harva toimetuses ja kui tuleb, siis asja pärast, mitte niisama lobisema," iseloomustavad toimetuses töötavad kolleegid staaEikat töökaaslast.

Soome-ugri keeleteadlase Arnoveri esimeseks tööülesandeks Äripäevas sai Põhjamaade külje koostamine. Peatoimetajaks oli toona Kaupo Pollisinski. "Kaupo oli just naasnud Norrast seminarilt, viskas mulle nina ette paki norrakeelseid materjale ja küsis, kas ma suudan neist mingi loo kirjutada," räägib ta oma ühest esimesest ajaleheartiklist. "Ehkki ma ei olnud kunagi norra keelt õppinud, sain rootsi keele põhjal sisust piisavalt aru ja nii see esimene lugu sündis."

Täna jälgib ta maailma majanduses ja eriti Eesti lähipiirkonnas toimuvat. Ajakirjanikuna külastatud riikidest peab kõige eksootilisemaks Islandi ja Portugali.

Tõnis on tehnilisi vahendeid - arvuteid, telefone ja uusimat tarkvara - kubisevas Äripäeva toimetuses nagu terve mõistus, kes aeg-ajalt kutsub oma eeskujuga järele mõtlema, kas kõik see tormamine on ikka mõistlik.

Tõnis ei kasuta iga teise äripäevlase jaoks peaaegu asendamatuks muutunud töövahendit, suhtlusprogrammi MSN, tal pole mobiiltelefoni ega ka autot.

Peale ajakirjanduse tõlgib Tõnis ka ilukirjandust. Ta tunnistab, et talle on eluaeg meeldinud mäng ja eriti mängu ilu.

"Olgu see siis tennis või ilukirjanduse tõlkimine, mis ei ole ju midagi muud kui mäng keelega," võrdleb ta tabavalt. "Sa sisened endast erineva elukogemusega autori mõttemaailma ja püüad tema teksti emakeeles samamoodi kõlama panna nagu originaalis."

Tõnis on tõlkinud Selma Lagerlöfi, Tove Janssoni ja Torgny Lindgreni. Praegu on tal käsil soomerootslase Lars Sundi romaan "Eriku raamat", mis käsitleb ühe soomerootsi perekonna kaudu Soome ajaloo keerdkäike Talvesõjast tänapäevani.