Tööinimeste maksukoormus tõuseb

Järgmise aasta riigieelarve ei ole tööinimese eelarve, nagu valitsus seda nimetab. See on rikkuse kontsentreerimise ja maksukoormuse tõusu tööinimestele ümberjaotamise eelarve. Eelarvest ei näe ka piisavalt selgelt, milleks raha kavatsetakse kasutada.

Eelarve esimene tõsine kitsaskoht on maksukoormuse suurenemine. Maksutulud kasvavad 1,3 protsendipunkti ehk kümnendiku võrra kiiremini, kui kasvab sisetoodang.

Tulumaksumäära alandamisest saavad kasu ainult jõukamad Eesti elanikud, sest kaudsete maksude tõstmisega kanditakse 15-20%-le inimestest kasulik maksusoodustuste hind vaesematele inimestele. Keskmisest mõnevõrra suurema sissetulekuga inimeste õhuke kiht kaotab kaudsete maksude tõstmisest umbes samavõrd, kui nad võidavad tulumaksu alandamisest. Kaks kolmandikku Eesti elanikest on kaotajad.

Tulumaksu asendamisel käibemaksuga tuleb arvestada, et käibemaks - eriti toasooja käibemaks - jaguneb maksumaksjate vahel ühtlaselt ja laieneb ka neile sadadele tuhandetele peredele, kes ei saa tulumaksu vähendamisest mitte mingisugust tulu. Seda teavad hästi eelarve koostajad, nad on toimetulekutoetusteks ette näinud 16,2% rohkem raha kui eelmisel aastal.

Rahandusministeerium õigustab kaudsete maksude tõstmist vajadusega võidelda pahedega nende senisest suurema maksustamise teel. Tegelikkuses moodustab "pahede täiendav maksustamine" kaudsete maksutulude oodatavast kasvust umbes viiendiku. Ülejäänu on eluks vajalikku tarbimist kallimaks muutev käibemaks ja kütuseaktsiis.

Niigi suurte sissetulekuerinevuste poolest silmapaistvas Eestis on vastutustundetu, et tulumaksumäära alandamise abil jagatakse ümmarguselt 800 miljonit krooni ümber nii, et erinevused sissetulekutes suurenevad veelgi. Sellest rahast läheb peaaegu veerand 5 protsendile suurima tulu saajatele. Vaesemale kahele kolmandikule langeb maksumäära alandamisest saadavast tulust umbes kolmandik ja vaeseima osa, s.o 40% tööinimeste, kätte jääb 800 miljonist üksnes 12%. Samuti tõusevad pensionid erinevalt valitsuse väljahüütud 250 krooni asemel vaid 136 krooni kuus.

Valitsus planeerib järjekordselt eelarvesse välisabivahendeid mahus, mida ei suudeta 2005. aastal ära kasutada. Keskerakond juhtis juba 2004. aasta riigieelarve menetlusel tähelepanu välisabivahendite kasutamise ebareaalsusele. Täna näeme, et see osutus tõeks. Septembri alguse seisuga oli riigieelarvesse laekunud vaid 32,48% planeeritud välisabivahenditest.

Uus pearahasüsteem viib suure hulga maakoolide sulgemiseni ja kogu haridussüsteemi lõhkumiseni. Alla 400 lapsega koolid ei saa enam tulevikus midagi ehitada, kuna riiklikud investeeringute rahad kaovad. Omavalitsusi sunnitakse pöörduma raha saamiseks uue äriühingu poole, kellele eraldatakse 600 miljonit krooni. Keskerakond ei ole nõus selle läbipaistmatu raha eraldamise süsteemiga, millele on juba tähelepanu pööranud riigikontroll ja Eesti Pank.

Kohalike omavalitsuste rahastamine ei ole täitnud nende lootusi. Eelarve seletuskirjas on hämamiste sekka sattunud vaid üks õige ja aus lause: omavalitsuste tulubaas ja neile esitatavad ülesanded ei ole omavahel tasakaalus. Ülejäänu on suurel määral pettus, mis algab sellest, et omavalitsustele tehtavate kulutuste võrdlus algab jooksva aasta tulumaksureformiga madaldatud tulubaasist.

Isegi rahandusministeerium on sunnitud tunnistama, et 2003. aastal toimunud kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmise tagajärjel vähenesid käesoleval aastal omavalitsuste tulud vähemalt 200 miljoni krooni võrra. Kuid sellest hoopis halvem on, et omavalitsustele planeeritud tulubaasi tegelikku seisu püütakse peita riigieelarvest tehtavate ülekannete struktuuri muutuste taha.

Tööinimeste maksukoormus tõuseb

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised