- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Kõige suurem importpalgi osakaal ? 75 protsenti ? on taanlastele kuuluvas ASis Flexa Eesti. Samas Soome metsanduskontserni Metsäliitto gruppi kuuluvas ASis Finnforest Eesti on Venemaa palgi osa vaid viis protsenti. Kogu Eesti saetööstuses ületab importpalgi osatähtsus veidi üle veerandi.
Kuuse saagimisele spetsialiseerunud keskmise suurusega Finnforest Eesti saab kodumaisele toormele toetuda tänu sellele, et teda varustab üks Eesti suuremaid puiduvarumisfirmasid AS Mets & Puu. Metsäliitto gruppi kuuluv Mets & Puu tarnib tooret ka Võrumaa saeveskile, ASile Toftan.
?Kui Mets & Puu varustab peamiselt vaid kahte saeveskit, siis sama suur metsavaruja Stora Enso Mets peab varustama nelja oma kontserni kuuluvat saeveskit, kelle käes on kokku üle poole saetööstuse turust,? rääkis Finnforest Eesti tegevdirektor Tõnu Ehrpais. ?Ja seetõttu on neil importtoorme vajadus väga suur.?
Ehrpaisi kinnitusel sobib Venemaa palk eelkõige masstootjatele, kellel on võimalik kasutada suhteliselt palju kuue- ja neljameetriseid palke. ?Need mõõdud paneb paika 12 meetri pikkune raudteevagun, sest lühemaid ja pikemaid palke pole efektiivne vedada,? seletas Ehrpais. ?Meie jaoks pole Venemaa standardmõõdus palgid lahendus.?
ASi Mets & Puu varumisdirektori Urmas Larveni kinnitusel on nende firma orienteeritud eelkõige Eesti turule. ?Stora Enso Mets tegutseb ka Balti suunal,? lisas Larven.
Keskmise suurusega saeveski ASi Sakala Saeveski tegevjuhi Veiko Tõnso kinnitusel on nad suutnud hoida importpalgi osatähtsuse suhteliselt madala, 10 protsendi piires, tänu sellele, et töötavad ühes vahetuses. ?Kui peaksime käivitama teise vahetuse, suureneks importtoorme vajadus kohe 30?40 protsendini,? arvutas Tõnso. ?Kui masstootmine taga, peab toore ees olema, et töö saekaatril palgipuudusel ei seiskuks.?
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop ütles, et kuna Eestis tooret ei jätku, on importpalgi osatähtsuse tõus paratamatu. ?Saeveskid on tasapisi harjunud üha suuremate riskide võtmisega,? seletas Riistop. ?Kus on Venemaalt importpalgi tarnete lõplik piir, ei oska ilmselt keegi öelda.?
Riistopi andmeil kasvas töötlemata ümarpalgi import tänavu esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga 60 protsenti, männipalgi import kasvas kolmandiku võrra ja kuusepalgi import 108 protsenti. ?Samas on eksport kahanenud peaaegu olematuks,? vedas Riistop näpuga statistikaandmetes järge. ?Näiteks männipalki eksporditi esimesel poolaastal neli tihumeetrit ehk kokku kümmekond palki.?
Taanlastele kuuluva ASi Flexa Eesti Viru-Nigula saeveski ostujuhi Hardi Nõmme sõnul on 75protsendiline importpalgi osatähtsus piiri peal. ?Sellel aastal toome Venemaalt umbes 120 000 tihumeetrit ümarpalki ja sellise koguse kättesaamine on juba kaunis keeruline,? ütles Nõmme. ?Meil ei ole Venemaal oma varumisketti, meil on koostööpartnerid, kellega oleme koostööd teinud viis aastat.? Enamik Flexa Eesti saetoodangust kasutatakse oma mööblikomponentide ning liimkilbi tehases.
ASi Vara Saeveski ostujuhi Jan Opikovi andmeil kerkivad tasapisi ka kokkuostuhinnad Venemaal. ?Skandinaavia metsanduskontsernid tungivad üha jõulisemalt Venemaale ning panevad järjest uusi saeveskeid püsti,? rääkis Opikov.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele