Importpalki vältiv Finnforest eristub suurtest saeveskitest

Kõige suurem importpalgi osakaal ? 75 protsenti ? on taanlastele kuuluvas ASis Flexa Eesti. Samas Soome metsanduskontserni Metsäliitto gruppi kuuluvas ASis Finnforest Eesti on Venemaa palgi osa vaid viis protsenti. Kogu Eesti saetööstuses ületab importpalgi osatähtsus veidi üle veerandi.

Kuuse saagimisele spetsialiseerunud keskmise suurusega Finnforest Eesti saab kodumaisele toormele toetuda tänu sellele, et teda varustab üks Eesti suuremaid puiduvarumisfirmasid AS Mets & Puu. Metsäliitto gruppi kuuluv Mets & Puu tarnib tooret ka Võrumaa saeveskile, ASile Toftan.

?Kui Mets & Puu varustab peamiselt vaid kahte saeveskit, siis sama suur metsavaruja Stora Enso Mets peab varustama nelja oma kontserni kuuluvat saeveskit, kelle käes on kokku üle poole saetööstuse turust,? rääkis Finnforest Eesti tegevdirektor Tõnu Ehrpais. ?Ja seetõttu on neil importtoorme vajadus väga suur.?

Ehrpaisi kinnitusel sobib Venemaa palk eelkõige masstootjatele, kellel on võimalik kasutada suhteliselt palju kuue- ja neljameetriseid palke. ?Need mõõdud paneb paika 12 meetri pikkune raudteevagun, sest lühemaid ja pikemaid palke pole efektiivne vedada,? seletas Ehrpais. ?Meie jaoks pole Venemaa standardmõõdus palgid lahendus.?

ASi Mets & Puu varumisdirektori Urmas Larveni kinnitusel on nende firma orienteeritud eelkõige Eesti turule. ?Stora Enso Mets tegutseb ka Balti suunal,? lisas Larven.

Keskmise suurusega saeveski ASi Sakala Saeveski tegevjuhi Veiko Tõnso kinnitusel on nad suutnud hoida importpalgi osatähtsuse suhteliselt madala, 10 protsendi piires, tänu sellele, et töötavad ühes vahetuses. ?Kui peaksime käivitama teise vahetuse, suureneks importtoorme vajadus kohe 30?40 protsendini,? arvutas Tõnso. ?Kui masstootmine taga, peab toore ees olema, et töö saekaatril palgipuudusel ei seiskuks.?

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop ütles, et kuna Eestis tooret ei jätku, on importpalgi osatähtsuse tõus paratamatu. ?Saeveskid on tasapisi harjunud üha suuremate riskide võtmisega,? seletas Riistop. ?Kus on Venemaalt importpalgi tarnete lõplik piir, ei oska ilmselt keegi öelda.?

Riistopi andmeil kasvas töötlemata ümarpalgi import tänavu esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga 60 protsenti, männipalgi import kasvas kolmandiku võrra ja kuusepalgi import 108 protsenti. ?Samas on eksport kahanenud peaaegu olematuks,? vedas Riistop näpuga statistikaandmetes järge. ?Näiteks männipalki eksporditi esimesel poolaastal neli tihumeetrit ehk kokku kümmekond palki.?

Taanlastele kuuluva ASi Flexa Eesti Viru-Nigula saeveski ostujuhi Hardi Nõmme sõnul on 75protsendiline importpalgi osatähtsus piiri peal. ?Sellel aastal toome Venemaalt umbes 120 000 tihumeetrit ümarpalki ja sellise koguse kättesaamine on juba kaunis keeruline,? ütles Nõmme. ?Meil ei ole Venemaal oma varumisketti, meil on koostööpartnerid, kellega oleme koostööd teinud viis aastat.? Enamik Flexa Eesti saetoodangust kasutatakse oma mööblikomponentide ning liimkilbi tehases.

ASi Vara Saeveski ostujuhi Jan Opikovi andmeil kerkivad tasapisi ka kokkuostuhinnad Venemaal. ?Skandinaavia metsanduskontsernid tungivad üha jõulisemalt Venemaale ning panevad järjest uusi saeveskeid püsti,? rääkis Opikov.