Kui Andres Mustonen saab laval kokku d?ässimuusikutega, siis ei tea iial, milliseid pöördeid võtavad meloodiad, mida vanamuusik omatahtsi painutama hakkab.
Tõelise visionäärina oskab Mustonen sulatada sajanditekaugused pealtnäha erimeelsed muusika traditsioonid ja tõekspidamised. Kokku hakkavad sobima instrumendid, mida tavaliselt laval koos ei kuule. Välja tuleb põnev ja ainulaadne tohvabohu, millest suurem osa sünnib just kontserdisaalis.
D?ässiprojektidega varemgi publikut hullutanud Hortus Musicuse juht on selleks korraks enda ümber koondanud suure kogemuste pagasi ja laia silmaringiga head kolleegid ? viola da gamba mängija Peeter Klaasi, klahvpillimängija Ivo Sillamaa ? ning d?ässigurud ? löökriistamängija Tanel Rubeni ja kontrabassisti Taavo Remmeli.
??Vivaldi ba-rockib? tuleb efektne, reibas ja hoogne barokk-rokk-d?äss,? kirjeldas löökpillimängija Tanel Ruben pärast esimest proovi. Kvintett viib ellu Mustoneni fantaasiad, lisades omalt poolt isikupäraseid nüansse, mida võimaldab rohke soleerimisruum.
?Eks see ole väga keskaegne muusika, millele me kontrabassistiga anname kaasaegse rütmi. Samas on selles ka palju sarnast d?ässitraditsioonidega, sest on teemad, konkreetne algus ja lõpp, vahepeal palju improviseerimisruumi,? räägib Ruben.
Peale keskaegsete palade kuuleb kontserdil vanamuusikute ja d?ässimeeste ühiseid tõlgendusi tangokuninga Astor Piazzolla loomingust.
Kui suur osa muusikast hakkab tavaliselt särama just tänu pikale koostööle ja harjutamisele ning hea tulemus jõuab ka plaadile, siis esmaspäevaõhtune kvintett läheb ajalukku kontserdiga, millest ei jää rohkemat jälge kui vaid kohalolnute kogemus.