Raamatud aastalõpu mälestuseks

Kinkide ja lähedaste rõõmustamise aeg on käes. Meie kirjastused üllitavad aasta läbi kopsakaid teoseid, mida võiks ikka ja jälle huviga kätte võtta ja mis seega sobiksid toredasti punakuuelise kingikotti oma pere jõulupakiks.

Esimesena Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvinud kirjaniku ja etnoloogi paeluvalt kirjutatud mahukas monograafia eesti kultuuri kujunemisest nõuab süvenemiseks ja mõtete mõlgutamiseks aega.

Saatesõnas ütleb Ilmar Talve (sündinud 1919): ?Käesolev teos on, nagu öeldud, ühe mehe töö ja esindab ainult tema seisukohti ja arusaamisi. Loodan, et sellel kokkuvõttel siiski on mõnevõrra tähendust eesti kultuuriloo seisukohalt. Minu teos on õieti pikk essee või jutustus meie isamaa kultuurist ja selle kasvamise raskustest, kuid ka eesti rahva sitkusest ja elujõust. Loodan, et ka eesti noored seda loevad. Ärgu nad kunagi loobugu uskumast meie rahva elujõusse ja tahtesse vabaduses elada.?

Järjekordses Ruth Huimerinna raamatugurmaanide maiuspalas on toredat lugemist (Andres Maimik kirjeldab mõnusal moel oma kulinaarseid elamusi varasest lapsepõlvest tänapäeva), katsetamist väärivaid retsepte ja silmaringi avardavaid illustratsioone ajalooliste fotode, kunstiteoste reprode või näiteks omaaegsete pudeli- ja purgietikettide näol, mis seovad meid aastakümnetetaguse köögieluga.

Saatesõnas ütleb haritlane ja kõrtsmik Rein Pakk: ?Rahva saatust kindlal käel suunava riigimehe või kultuuritegelase kõne sisu on ilmselt mõjutatud sellest, mis maik tal hommikusöögist suhu on jäänud. Just köögis on see kõige tihedam tükk kultuurist.?

?Kui keegi ütleb end teadvat, mis on luule, siis ärge uskuge. Näilised sünonüümidki, millega seda nähtust nimetame, kisuvad igaüks ise kanti.

Vist kõige lootusrikkam viis saada otsa peale küsimuses luule olemusest, tähendusest ja väärtusest on lihtsalt palju ja palju luuletusi lugeda (võib-olla neid ka palju ja palju kirjutada) ja sealjuures mitte eriti palju rääkida,? soovitab kogumiku saatesõnas Paul-Eerik Rummo.

Viiu Härmi võluvad muljed annavad iga klassiku loomingu nautimiseks väikese vihje. Emotsionaalne pühadeaegne lugemisvara!

Põhjalik, paljude fotodega illustreeritud ülevaade pakub mitmekülgset infot tähelepanuväärsete linateoste kohta filmikunsti lätetelt kuni tänapäevani ? hõlmates kõiki ?anre (tumm- ja avangardfilmid, Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida jt piirkondade filmid, joonisfilmid, dokumentaal- ja lühifilmid) ning välja tuues tähtsamaid filmiauhindu.

Raamatu lõpus avaldatud teoses kajastatud filmide täielik pealkirjaregister (nii filmi originaal- kui ka eestikeelne nimetus) ja nende filmide re?issööride loetelu pakuvad huvitavat uurimismaterjali filmisõpradele ja miks mitte ka näiteks mälumängijatele, sest nii käepärast teatmeteost sel alal pole varem ilmunud.

Raamatu autor on seadnud oma sihiks kirjutada midagi üldarusaadavat ja kasutajasõbralikku nagu kukeaabitsale kohane. Hakatuseks on antud kasutamisõpetus ja oskussõnastik, mis aitavad taimepilte lugeda.

Ülevaatlik määraja käsitleb 1250 taime, mis ongi suurem osa Eestis metsikult looduses kasvavatest taimedest.

Igale värvitahvlil kujutatud taimele on lisatud ka levikukaart, mille järgi on algajal ?botaanikul? kergem avastusretki korraldada.

Eeltöö taimede tundmaõppimiseks tuleb talvel toas teha, et saaks suvel looduses oma teadmistest rõõmu tunda. Näiteks, kus kasvab haruldane pisikannike? Toomas Kuke ?Eesti taimede kukeaabits? annab vastuse.

Autor: Tiina Kolk