Teatrihuvilised saavad osa Talveöö Unenäost

Teatrigurmaanidel avaneb veel enne aasta lõppu võimalus näha välisteatrite väljapaistvaid lavastusi. 27.?31. detsembrini toimub Tallinna Linnateatris III rahvusvaheline teatrifestival Talveöö Unenägu.

?Festivali eesmärk on tuua Eesti publikule huvitavat välisteatrit väljapaistvate lavastustega,? ütles festivali direktor Jaan J. Leppik. ?Omalt poolt pakume väliskülalistele võimalust kaeda ka eesti teatri- ja kultuurielu ning ?eesti kirgi.? Leppiku sõnul viitab festivali nimi Põhjala sügavtalvisele ajale, mil festivalikülalised saavad tunda tõelist põhjamaa jõulutunnet. Aega, millesse kuulub aeg-ajalt erevalge lumi ja näpistav pakane, iga kord aga kaminatuli, hüva hõõgvein ja kirgas tähistaevas. ?Juba traditsiooniks muutumas, sisaldab ka 2004. aasta festival endas varasemate kultuurkihtide osi, millistel on loomuldasa kalduvus suubuda tulevikkugi,? lisas ta.

Seekordsel festivalil saab näha kokku kuut lavastust, millest neli on väliskülalistelt. Osalejad tulevad Rootsist, Soomest, Valgevenest ja Iisraelist.

Singeri teemadeks on antisemitism ja ksenofoobia, aga samas ka armastus ja usk inimloomusesse. Jevgeni Arie suurejoonelist lavastust on saatnud kriitikute üksmeelne poolehoid.

?Tarbetud inimesed?

Lavastaja Reko Lundan

Menuka soome dramaturgi ja lavastaja näitemäng meestest, kes on närvivapustuse äärel, ja naistest, kes selle pärast kannatavad. ?Tarbetute inimeste? tegevus toimub tänapäeva Helsingis. Musta huumori ja ühiskonnakriitiliste torgetega vürtsitatud lugu uurib inimese kaht esmavajadust ? suguiha ja soovi olla vajalik.

?Girlpower?

Lavastaja Malin Stenberg

?Girlpower? on näidend sellest, milliseks võib kujuneda kahe teismelise õe elu peres, kus mitme põlvkonna jooksul on ohjad olnud naiste käes. Näidend tahab kõnetada nooremat generatsiooni neile hästi arusaadavas ja löövas vormis ? oluline koht lavastuses on elaval muusikal.

?Vincent?

Lavastaja Ain Prosa (Eesti Draamateatrist)

Nicholas Wrighti näitemäng põhineb faktidel Vincent van Goghi Londonis veedetud noorusajast ning räägib armastuse ning pööraste seikluste mõjust arenevale talendile. See on lugu geeniuse sünnist.

?Isad ja pojad?

Lavastaja Adolf ?apiro

?Ei ole olemas kuigi palju vahendeid selleks, et vaadata ennast kõrvalt. Üks neist ? lugeda läbi ?Isad ja pojad?. Teine ? minna teatrisse. Lavastada Turgenevit tähendab anda vaatajale harvaesinev võimalus kogeda ühe õhtuga mõlemat. Loodetavasti võivad nad etendusel veenduda, et nende tänased mured ei ole kuigi kaugel neist, mille keskel inimesed alati on elanud. Võib-olla aitab see neil ületada üksindust ja näha uue pilguga maailma, mis on täis dramaatikat ja armastust. Nii nagu Turgenevil,? lavastaja Adolf ?apiro.