Uudised
4. jaanuar 2005 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võistlus tööjõu pärast teravneb

Viimastel nädalatel on Eesti tööandjad väljendanud oma muret ja pahameelt meie tööjõu ? eriti spetsialistide ? välismaale lahkumise üle.

Eesti tootmiskulud on suhteliselt madalad ning majanduslikud ja poliitilised riskid väikesed. Seepärast on paljud investorid ikka veel huvitatud siin madalatehnoloogiliste odavat tööjõudu vajavate töökohtade säilitamisest ja isegi uute juurdeloomisest. Samal ajal kolivad paljud madalapalgalised töötajad Eestist ära, et teenida analoogilise töö eest teistes ELi riikides palju suuremat palka, leida karjäärivõimalusi, paremaid töötingimusi.

Tööandjail oleks aeg mõista, et peale turu ja erinevate tootmissisendite tuleb ELis konkureerida ka tööjõu pärast. Staa?ikamatele tootmisjuhtidele ei tohiks selline olukord uus olla. Kõigest 15 aastat tagasi pidid ettevõtted samuti tööjõu pärast ägedalt konkureerima. Inimesi meelitati nii teistest ettevõtetest kui ka teistest liiduvabariikidest. Tööjõudu toodi Eestisse siinsete tootmisjuhtide initsiatiivile tuginedes.

Terav konkurents tööjõu pärast on meil jälle aktuaalne ELi liikmesriigina. Euroopa elanikkond vananeb ja mitmed ELi riigid soodustavad võõrtööjõu sissevoolu nii teistest ELi maadest kui ka väljastpoolt.

Tööjõu väljaränne on viimase poole aasta jooksul olnud prognoositust kiirem ? varem läinud meelitavad teisi järele. Kardetakse kvalifitseeritud tööjõu ja nooremate töötajate ulatuslikku väljarännet ja sellest tulenevat tööjõupuudust. Täna on Eesti töötajad paremini teadvustanud oma väärtust ja oskavad nõuda suuremat palka. See seab firmad uude olukorda ja palgakasv, mis niigi kipub ületama tootlikkuse kasvu, kiireneb veelgi.

Pealesunnitud palgatõus mõjutab harude konkurentsivõimet erinevalt. Suurema löögi all on allhankele orienteeritud ettevõtted, eriti rõivatööstuse väikeettevõtted. Palgatõusu tingimustes ei jää selline tootmine pidama ka Ida-Virumaale, vaid suunatakse ümber odavama tööjõuga riikidesse.

Arvatakse, et mõningane palgatõus on möödapääsmatu sektoreis, kus töötajate koolitamine on pikk ja keeruline. Meie ettevõtete võimalused palka tõsta on võrdlemisi piiratud, ehk maksimaalselt 30%. Palkade erinevus ELis on aga väga suur, kuni kaheksa korda. Seega on meil võimalik palkade erinevust vaid veidi vähendada, probleem aga jääb.

Palkade kuni kaheksakordne vahe tuleneb eelkõige tootlikkuse erinevusest. Kuid Eesti tööline ei ole arenenud tööstusriigi töölisest kaheksa korda rumalam ega laisem. Tootlikkus sõltub täna majanduse, eelkõige töötleva tööstuse struktuurist, kõrge lisandväärtusega harude osakaalust. Sõltub sellest, mida ja millise tehnoloogiaga toodetakse. Riigi rikkuse tagavad kõrgtehnoloogiline suure lisandväärtusega töötlev tööstus, soodne asend ?väärtuse juurdekasvu ketis? ja efektiivne väliskaubandus.

Arenenud tööstusriikide palgatöötajate heaolu ei tule niivõrd nende tarkusest ja usinusest, vaid selle tagab eelkõige riigi majanduse struktuur. Töötajate kõrge töötasu on nende osa perifeeria ekspluateerimisest, mida ettevõtjad loovutavad sotsiaalse rahu tagamiseks riigis.

Tööjõu väljaränne käivitab Eestis mitmed arengud, millest mõni võib olla kasulik. Iga töötaja lahkumine tekitab tööturul ahelreaktsiooni. Välismaale lahkunute töökohad täidetakse teistest firmadest ülemeelitatud töötajatega või töötutega. Kui oskustöölised suunduvad välismaale, ollakse sunnitud nende asemele koolitama uued inimesed. See tõstab töötajate kvalifikatsiooni ja vähendab tööpuudust. Samuti väheneb vanuseline diskrimineerimine, kasvab puuetega inimeste tööhõive.

Kui soovitakse praegust majanduse struktuuri säilitada ja tootmist jätkata, aga palka tõsta ei taheta või ei suudeta, peab ettevõte otsima odavamat tööjõudu. Eestis on võimalik leida vaid ääremaade madalalt kvalifitseeritud, halvasti distsiplineeritud tööjõudu. Selle meelitamine tööstuspiirkondadesse teravdaks veelgi sotsiaalseid ja regionaalseid probleeme.

Ainus arukas lahendus on majanduse struktuuri muutmine kõrgtehnoloogilise suure lisandväärtusega tootmise suunas. Kõik muu oleks vaid võitlus tagajärgedega. Varem või hiljem investorid mõistavad, et Eestis kui ELi liikmesriigis toimuvad samad arengud kui ELis tervikuna ? madalatehnoloogiline väikese lisandväärtusega tööjõumahukas tootmine kahaneb ja lahkub perifeeriasse.

Teadusmahuka kõrgtehnoloogilise töötleva tööstuse arendamine annab Eestile ?ansi ?kuldse miljardi? hulka jõudmiseks ja perifeeria arvel kasu lõikamiseks. See võimaldab tõsta palku ja konkureerida tööjõu pärast ning Eestil suunduda perifeeriast tuuma ? muutuda arenenud tööstusriigiks.

Autor: Kaarel Kilvits