• OMX Baltic0,23%268,59
  • OMX Riga−0,49%873,67
  • OMX Tallinn−0,22%1 714,74
  • OMX Vilnius0,57%1 049,06
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 1000,07%8 341,55
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,17
  • OMX Baltic0,23%268,59
  • OMX Riga−0,49%873,67
  • OMX Tallinn−0,22%1 714,74
  • OMX Vilnius0,57%1 049,06
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 1000,07%8 341,55
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,17
  • 18.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtted pakuvad üksteisele pehmet maandumist

Tänane Äripäev kirjutab erandlikust nähtusest meie ettevõtluses ? neljast konkurendist, kes üksteisele hädas piltlikult öeldes pehmet maandumist pakuvad. Tegemist on patju ja tekke tootvate ettevõtetega AS Toom Tekstiil, OÜ Delux Domotex, AS Mivar-Viva ja AS Wendre.
Äripäev seab need ettevõtted eeskujuks teistele meie firmadele ? nelik teeb heas mõttes koostööd. Üksteist vajadusel aidates täidetakse suuri tellimusi ja laiendatakse tootmist, näidates, et koostöös on võimalik saada suureks tegijaks Euroopas.
Koostöö põhimõttel aitad sina mind, aitan mina sind, on tõepoolest haruldane. Ettevõtted lubavad konkurendi oma uut tootmisliini kaema, uusi masinaid katsetama ja laenavad materjali, kui oma tooraine mingil põhjusel õigel ajal kohale ei jõua.
Need tootjad aitavad üksteisel vajadusel ka tellimust täita, kui konkurendi tootmisliin kiirel ajal ?streikima? hakkab ? nagu AS Mivar-Viva valmistas Toom Tekstiilile 2000 patja, kui viimase padjaliin maha läks.
Peale Lasva Liimpuidu ? kelle omanik Juho Toomik puidutööstureid koostööle kutsus ja selleks ka seminari korraldas ? teisi selliseid abivalmis ettevõtteid suurt ei meenugi, kui me seekord ehitajatest ei räägi, kes on väliskonkurentidega võistlemiseks ühistegevust juba pikalt harrastanud.
Toimetus kutsub sõbralikku nelikut ?padjaklubiks? ja Viljandit padjapealinnaks ? kolm asuvad Viljandis või selle lähedal, neljas Vändras. Naljaga pooleks võib ka Eesti kohta peatselt öelda padjavabariik ? pärast Pärnu vabriku avamist saab Wendrest ilmselt üks suurimaid padja- ja tekitootjaid Euroopas. Suurem osa neliku toodangust läheb Eestist välja.
Pole vahet, kas kaup on padjad või mobiiltelefonid, peaasi, et kaupa ostetakse. Ja paistab, et padjad-tekid on tulutoov äri. Igal juhul hea alternatiiv praegu kiratsevatele tekstiili- ja rõivatööstusele.
Kõik neli peavad laienemisplaane, nii Eestis kui väljaspool ? peamiselt Hiinas, kus hiigelturg, aga ka odavam toota. Delux Domotex tahab tänavu alustada padjatootmist Marokos. Pinda sondeeritakse Venemaal, aga tegudeni pole veel jõutud.
Pikas perspektiivis neil eriti muud võimalust ei olegi ? kui nemad ei lähe Hiinasse või ka Venemaale, siis lähevad sinna nende teised konkurendid Euroopast. Neliku eelis on siingi koostöö ? kogemused, hea seljatagune.
Enamik meie ettevõtteist on üksi liiga väikesed selleks, et täita suurtellimusi. See on ka takistuseks uute turgude leidmisel ? tarnijad eelistavad soetada suuri kaubapartiisid korraga. Seega avaks meie ettevõtjatele uusi võimalusi just omavaheline koostöö.
Koostöö on äärmiselt harv nähtus. Isegi siis, kui suurtellimus vaata et koduõuele tuleb, lastakse see pigem käest, kui hakatakse naabriga õlg õla kõrval töötama.
Detsembris kirjutasime palkmajade tootjast ASist Ritsu, kellele pakuti Hiinas umbes 150 miljoni kroonist tehingut ? kahe aastaga 200 maja. See oli ettevõttele üksi liiga suur tükk ja sidunuks liialt ühe tellijaga. Teiste firmadega koostööst pole aga asja saanud.
Ritsu tahab konkurentidega uuesti aru pidada kevadel. Ehk julgustab padjatootjate koostöö palkmajade ehitajaid seljad kokku panema. Muidu üksi nokitseda eelistavad eestlased tegid raskemad tööd ikka talgute korras ära.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.24, 09:41
Maailma riikide võlapomm paisus 100 triljoni dollarini
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele