- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik ei tohi küsida tulumaksu tormikahjude hüvitistelt
Äripäeva meelest ei tohi riik küsida tulumaksu tormikahjude likvideerimiseks elanikele makstud hüvitistelt ja abisummadelt. Tegemist ei ole tuluga selle klassikalises mõttes, vaid abiga loodusõnnetuses kannatada saanud inimestele.
Praegu ähvardab abisaajaid maksurisk, kui näiteks omavalitsus pole vormistanud abisummasid korrektselt ehk sotsiaaltoetusena. Sotsiaaltoetuste puhul oleks asi selge ? sotsiaaltoetusena saadud raha ei kuulu maksustamisele tulumaksuga.
Valitsus ilmselt ei mõelnud omavalitsustele elanike abistamiseks raha eraldades, kuidas tuleks hüvitist nimetada. Tol hetkel oli oluline, et abi jõuaks võimalikult kiiresti inimesteni, mitte tulumaksuseaduse nüansside arvestamine.
Praegune segadus tormikahjude hüvitamisega ongi paraku tekkinud just kiirustamisest. Vallad ei tulnud selle pealegi, et uputuses kannatanute abistamisel võivad neid või siis abisaajaid oodata maksukarid. Tegutseda tuli kiiresti ja dokumentide korrektne vormistamine võis seetõttu kannatada.
Kui seadust kuulekalt järgida, siis tuleb tagantjärele maksta ka nendelt abisummadelt, mille on annetanud eraisikud või ettevõtted. Samuti ähvardab maksuoht füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) tegutsevaid abisaajaid.
Kui näiteks abisumma ei kulu ainult ettevõtlusega seotud kulude katteks, siis tuleb sellelt summalt maksta osaliselt ka sotsiaal- ja tulumaksu. Seetõttu on FIE-l kasulik lasta abiraha kanda erikontole.
Praeguseks on riik eraldanud 75 miljonit krooni hüvitiste maksmiseks. Riigil oli hüvitiste maksmisel põhimõtteks toetada vaid neid, kes omal jõul tormikahjudest jagu ei saa.
Jõukamatele ja ettenägelikumatele, kes on selliste suurõnnetuste vastu oma majad ja vara kindlustanud, tasuvad hüvitist kindlustusseltsid. Kindlustussselts maksab tuule äraviidud katuse asemele uue tegemise peaaegu tervenisti kinni (miinus omavastutuse osa). Hüvitise saajal ei tule maksta hüvitisesummalt riigile makse.
Ebaõiglane oleks, kui neil inimestel, kes said tormikahjude hüvitist näiteks riigilt, aga kelle puhul omavalitsus vormistas abisumma valesti või ei nimetanud seda sotsiaaltoetuseks, tuleb maksta järgmisel aastal riigile toetusummalt tagasi ligi veerand ehk 24 protsenti tulumaksuna.
Ilmselt oleks õigem taolisteks juhtudeks eraldi seadus vastu võtta. Näiteks loodusõnnetuste korral võiks kõik toetussummad olla maksuvabad, sõltumata sellest, kas neid nimetatakse sotsiaaltoetuseks või kas neid maksab riik, omavalitsus või erasektor.
Tulumaksuseadust tuleks samuti täpsustada ? kas või selleks, et me saaksime rääkida asjadest õigete nimedega.
Hetkel kuum
Jaanuaritormil oli üks positiivne külg: see viis kõrged riigivalitsejad kahju kannatanud kodanikele lähemale nii otseses kui kaudses mõttes. Eile näiteks külastas üleujutuse ja tormi tõttu enim kannatanud Lääne- ja Pärnumaad president Arnold Rüütel. Varem olid seal käinud ka peaminister Juhan Parts ja rahandusmsinister Taavi Veskimägi.
Tormikahjude toetussummade tagantjärele maksustamine oleks poliitiliselt halb uudis ? see murendaks usaldust valitsuse vastu ja seda oleks hiljem raske taastada.
Autor: ÄP
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele