TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu tänases Tööstuse erilehes ilmuvast artiklist võib välja lugeda huvitava mõtte. Nimelt vihjab Reinsalu võimalusele rajada Muuga sadama ja Maardu linna külje alla eriti soodsatel tingimustel tuumaelektrijaam. Soodsatel selles mõttes, et teadlase hinnagul oleks Maardu graniidimaardla kasutuselevõtu järel tagatud ka üks tuumajaama rajamise eeltingimus ? lõppjäätmete ohutu matmine kohapeal allmaakaeveõõntesse, kust graniitkillustiku valmistamiseks vajalik ehituskivi on välja ammutatud.
Asja iva on selles, et Maardu all paikneb Eesti suurim graniidimaardla, kus kaevandamiskõlbuliku varuna on arvel 1,2 miljardit tonni ehituskivi ? graniiti. Piirkond tingib vajaduse graniiti kaevandada maa all, kaeveõõnte varisemise vältimiseks tuleb need hiljem mingiks otstarbeks uuesti kasutusele võtta.
Tavakodanikul peaks tulevikuvisioon Muuga aedlinna ja Maardu vahel kõrguvatest reaktoritest küll mitmeks ööks une viima. Keskkonnakaitseseadused panevad põlevkivimaardlate laiendaamisele järjest rangemaid piiranguid, Eestimaa jõed on hüdroenergia poolest vaesed, Soomest tuleva merekaabli kaudu saabuva elektri eest on tarvis kallist hinda maksta ja tuuleelektri tootmine niikuinii ei suuda kogu riigi energitarvet katta. Siis oleks ehk oma tuumajaam energiakriisi puhul teatud alternatiiviks.
Seda enam, et kui tahame ikka kõiges teiste euroliidu riikidega sarnaneda, kas saame siis alla neelata alandust, et ühena vähestest pole meil oma rahumeelset aatomit töösse rakendatud.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.