• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,44%39 449,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,52
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,44%39 449,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,52
  • 14.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Boonussüsteem peab olema, kasumi jagamine on selle tipp

Äripäeva hinnangul annab kasumi jagamine töötajatega ettevõttele konkurentsieelise tööjõuturul ? tal on lihtsam saada paremaid töötajaid ja siduda neid tugevamini ette­võttega. Samuti on see üks moodus panna töötajaid rohkem huvituma ettevõtte käekäigust.
Mitmetes riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Rootsis, on see töötajate motiveerimise viis laialt levinud. Eestis on see erandlik nähtus. Aasta tagasi Äripäeva küsitletud kaheksast olulist kasumi kasvu näidanud ettevõttest kahes jagasid omanikud kasumit töötajatega. Reedesest Äripäevast ilmneb, et ettevõtte edu jagamine teistega ei ole ettevõtjate seas populaarsust juurde saanud ? seda teevad üksikud ettevõtted, nagu näiteks Hansapank ja Nordea Pank. Ka Äripäev on nende seas.
Eesti ettevõtted eelistavad kasumi ettevõttesse investeerida või omanikutuluna välja võtta. Üldjuhul arvatakse, et kasum on ainult omanike pärusmaa.Paljusid omanikke takistab kasu jagamast ebakindlus tuleviku suhtes ? nad jätavad kasumi pigem mustadeks päevadeks. Lisaks makstakse paljudes ettevõtetes preemiat või tulemustasu sõltuvalt töötaja isiklikest tulemustest. Seda peavad ettevõtjad piisavaks viisiks stimuleerida inimesi paremini töötama.
Juhtimiskonsultatsioonifirma PW Partnerid juht Peeter Võrk on arvamusel, et boonussüsteem peab olema, kasumi jagamine on selle tipp. ?Ma ei näe põhjust, miks firma ei peaks töötajatega edu jagama, kõik rabelevad ju koos,? on Võrk öelnud Äripäevale.
Kuni palgad kasvasid keskmiselt kümme ja isegi enam protsenti aastas, puudus tööandjail tegelikult otsene vajadus kasumi jagamiseks ? kiire palgakasv ise täitis motivaatori rolli.
Viimasel paaril aastal on palgakasv hakanud aeglustuma. Juhtimiskonsultandi Kadi Küti hinnangul on tänased töövõtjad ka enesekindlamad, haritumad ja konkurentsivõimelisemad ning varmad vahetama viletsa tööandja parema vastu (Juhtimine, mai 2004). Praegu on töötajail selleks avarad võimalused ? Eesti liitumine Euroopa Liiduga tõi kaasa tööjõu vaba liikumise.
Need tõsiasjad sunnivad ettevõtjaid paratamatult otsima teisi motivaatoreid, et säilitada head kaadrit ja/või leida uusi, paremaid töötajaid. See, millist motivatsioonitaktikat peaksid ettevõtted kasutama, sõltub olukorrast tööjõuturul, töötajate ootustest ja sellest, mida ettevõtja tahab saavutada.
Oluline on ka eristuda konkurendist ? kasumi jagamine töötajatega on selleks üks võimalus. Heaks motivaatoriks peetakse ka osalusi ja aktsiaoptsioone. Seda on Eesti üksikutes firmades kasutatud, näiteks Baltikas. Kuid see on meie ettevõtjatele veel võõram mõte kui kasumi jagamine ? see tähendab ettevõttest tüki loovutamist töötajaile.
Äripäeva retsept tööandjaile on selline: kui tahetakse staari, tuleb talle maksta megapalk, kui tahetakse lojaalset töötajat, tuleks jagada kasumit, kui tahetakse aktsia hinna tõusu, tuleks eelistada optsioone.
Hea motivatsioonisüsteem aitab palga­kulude kasvu pidurdada ning suurem boonuste osakaal töötajate sisse­tulekutes tuleb ettevõtjale kasuks majanduslanguse ajal.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele