Varjust valgusesse

Hommiku paneb täna särama tõusev päike. Lumi on sellest kord triipudena helesinine, kord roosakaskollane. Eile sumedal hommikul peenes lumesajus oli lumi ja maailm valge. Maastik on sama, valgus kujundab selle vaatepildi.

Looduse puhul on see meile nii iseenesestmõistetav, me naudime ja hindame seda muutumist ja vaheldust. Harvemini oskame aga ruumis midagi sarnast taotleda, või isegi ei eelda seda.

Ruum on aga samasugune lava nagu looduski, inimene ise peab välja mõtlema, mida ta ruumilt ootab, mida tahab rõhutada ja millist emotsiooni esile tuua. Ennekõike just meeleolu, elamus on need valdkonnad, kus valgusel ja valgustusel on kõige suurem roll. Kujutage kas või ette, milline oleks rokk-kontserdi lava ilma valgustuseta. Pool emotsioonist oleks ilmselt puudu.

Esmaselt lahendatakse ruumis valgustatuse küsimused: kas näeb, kas on kerge laua taga tööd teha, koristada jne. See on kõigile selge ja seda nõuavad ka normid, mis on seatud tervisekaitse poolt. Tegelikkuses saab ka sellises lahenduses luua ehk kujundada ruumi.

Tuleb otsustada, kas valgustamiseks kasutatakse karniisi või lae sofiti tagant peegelduvat valgust või nn allvalgusteid, mis suunavad oma valgusjoa põrandale või seintele. Mõlemal juhul on ruumi üldmulje erinev. Üles peegelduv valgus tõstab ruumi, alla kumav aga muudab ta hubasemaks, tuues ruumis välja just allapoole jäävad esemed ja pinnad.

Juba nende vahenditega on võimalik tuua esile mõnda põnevama materjaliga kaetud seina, orva, sopistust ruumis. Rõhutades valgusega kitsa toa pikemat külge, saab muuta ta optiliselt laiemaks. Kui nüüd lisada veel dimmerid ja erinevad lülitusgrupid, saab juba ruumi üldmõjuga mängida.

Kohtvalgustid aitavad koondada ruumi teatud kohtadesse. Söögi- või töölaua kohal rippuv valgusti loob ruumis keskme, mille ümber kõik nagu tiirleks, samas toob ta selle ka eriliselt esile. Nüüd sõltub valgustist, kas loote kaine ja malbe või piduliku ja särava hetke.

Aga siiski on ruum kuidagi igav, emotsioonideta, väsitab ja tüütab ära. Pole mingit vaheldust, puudub võimalus ka ruumis olevat meeleolu muuta. Selleks, et inimene ei tüdineks, on vaja luua veel valgustamise võimalusi. Tuleb leida need detailid, mida rõhutada, mille tähtsust esile tuua. Mõni suunatav halogeenlamp valgustama taimegruppi, huvitavat tooli. Lamp, mis on lausa põranda tasapinnas ja valgustab õhtuti teie söögilaua ümber seisvaid toolijalgu.

Selleks, et ruum oleks elamuslik ja muutumisvõimeline, tuleb luua süsteem väga mitmest eri tüüpi valgustist. Nad ei põle teil võib-olla ühel ajal iialgi, aga neil on oma ülesanne ruumi kujundamisel, erinevate meeleolude loomisel.

Nii nagu erinevat stiili valgusteid on saadaval tohutult, on viimasel ajal laienenud ka erinevate valgusallikate valik: halogeenid, luminofoorid, hõõglambid, LED-valgustid, valgusoptilised fiibrid jne. Selles kiirelt muutuvas maailmas on ilma spetsialisti abita üsna kohmakas ise hakkama saada.

Hea valguskeskkonna loomiseks olevat vaja vähemalt viit eri tüüpi valgustit. Nende leidmisega ei tohiks praegusel ajal küll raskusi tekkida. Täna pole isegi oluline, et näiteks seinavalgusti ja lauavalgusti oleksid ühest lambisarjast, pigem hinnatakse efekti, mida nad pakuvad.

Võib-olla on teil valgusti asemel hoopis valgussein või esiku valgustus lahendatud vannitoast läbi klaasplokkseina kumava valgusega, ja kes on öelnud, et see peab olema valge valgus.

Hommikusele selgele päevasärale järgneb rahulik ja töökas päev, mis õhtu saabudes muudetakse hubaseks ja soojaks lõõgastuseks, siis tuledesäras pidulikuks õhtusöögiks ning lõpuks hiliseks nostalgilise hämarusega krooniks imekaunile päevale.

Autor: Kadri Tarbe Pärtelpoeg