• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 31.03.05, 12:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium: majanduskasv sel aastal veidi aeglustub

Eesti majanduskasv kiirenes 2004. aastal 6,2 protsendini, samas prognoosib rahandusministeerium 2005. aastaks 5,9-protsendilist majanduskasvu.
Majanduskasvu kiirenemine eelmisel aastal tulenes nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvu kiirenemisest, märkis rahandusministeerium oma kommentaaris. Euroopa Liidu majandus kasvas eelmisel aastal 2,3 protsenti, sealhulgas Läti ja Leedu vastavalt 8,5 ja 6,7 protsenti.
2004. aasta algul suurenenud kaupade ja teenuste eksport ja jätkuv eratarbimise kiire kasv põhjustasid esimeses kvartalis majanduskasvu kiirenemise. Teises kvartalis aga majanduse kasvutempo aeglustus ekspordi kasvukiiruse vähenemise tõttu, tõusu toetas investeeringute ja eratarbimise kiirenenud kasv. Kolmandas kvartalis majanduskasv taas kiirenes, seda tänu ekspordi kiiremale kasvule impordiga võrreldes. Neljandas kvartalis majanduse kasvutempo mõnevõrra aeglustus, mis oli tingitud kaupade ja teenuste bilansi negatiivse saldo suurenemisest.
Netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu vähenes eelmisel aastal märgatavalt seoses ekspordi kiirema kasvuga võrreldes impordiga. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv kiirenes 2004. aastal reaalhindades 16,3 protsendini tänu välisnõudluse kasvule ja Eesti kaupade konkurentsivõime kasvule. Kaupade ja teenuste import suurenes 13,8 protsenti. Kaubagruppidest kasvasid kiiremini vahetarbimiskaupade ja kapitalikaupade import.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Majanduskasv tugines sisenõudlusele, mille 6,6-protsendiline kasvutempo ületas majanduse keskmist kasvu. Suurima panuse kasvu andis eratarbimine, mille kasv kiirenes 6,1 protsendini. Eratarbimiskulutuste kiiret kasvu toetasid endiselt madalal püsivad intressimäärad, soodsad laenutingimused ja hõive kasv, mistõttu oli tarbimiskulutuste kasv kiire hoolimata netopalga reaalkasvu aeglustumisest. Intressimarginaalide alanemine ning mõõdukas välisinvesteeringute sissevool toetasid investeerimisaktiivsuse püsimist.
Investeeringute kasv kiirenes 6,9 protsendini. Kõige kiiremini kasvasid kodumajapidamiste kapitalimahutused, mida toetas uute eluasemelaenude rekordiline väljastamine 2004. aastal. Samuti panustas investeeringute kasvu firmade põhivara soetamine, majandussektoritest panustasid kasvu kõige rohkem töötleva tööstuse, kinnisvara- ja veondusettevõtete hoonete ja rajatiste ehitamine ning transpordivahendite soetamine.
Majanduskasvu vedasid peamiselt töötlev tööstus ning siseturule orienteeritud tegevusalad nagu kinnisvara ja muu äriteenindus, sisekaubandus ja ehitus, mille kasv kiirenes 2003. aastaga võrreldes. Need neli tegevusala andsid 64 protsenti kogu lisandväärtuse aastasest juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades. Suurima panuse majanduskasvu andis töötlev tööstus, mille kasvu kiirenemine 10,2 protsendini tulenes nii suurenenud sisenõudlusest kui ekspordi kasvust.
Töötleva tööstuse kasvu toetasid eelkõige ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmine, keemiatööstus, masinate ja seadmete, elektrimasinate ja aparaatide tööstus ning elektroonika, mille lisandväärtuse kasv tulenes nii käibe kasvust kui tegevuse efektiivsuse paranemisest. Kinnisvara ja muu äritegevuse kiire kasvu taga on ennekõike kinnisvaraga tegelevate ettevõtete käibe ja kasumlikkuse tõus.
Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kasv tulenes toidukaupade jaemüügist ketikaubanduses, kütuse, metalli, ehitusmaterjalide hulgimüügist ning mootorsõidukite müügist. Ehituse lisandväärtuse kiire kasvu taga on ehitusturu kasv ning ettevõtete kasumimarginaalide tõus. Olulise panuse majanduskasvu andis ka veondus, laondus ja side, mille kasv 2004. aastal aeglustus 8,2 protsendini, mille põhjustas transpordi- ja telekommunikatsiooni ettevõtete kulude kiire kasv ja kasumlikkuse langus.
Rahandusministeerium prognoosib selleks aastaks 5,9-protsendilist majanduskasvu. 2005. aastal ootame sisenõudluse kasvu aeglustumist investeeringute kasvutempo aeglustumise ja varude vähenemise tõttu, mis on tingitud eelmise aasta kõrgest baasist. Eratarbimise kasv jätkab tõusutrendil, kuid selle kasvutempo peaks olema majanduse keskmisest aeglasem.
Ekspordi kasv peaks sel aastal samuti aeglustuma välisnõudluse kasvu vähenemise tõttu. 2005. aastaks prognoosib Euroopa Keskpank Euroopa Liidu majanduskasvu aeglustumist 2,3 protsendilt 1,2?2,0 protsendile tänu eksporti pärssivale tugevale eurole, kõrgetele naftahindadele, suurele tööpuudusele eurotsoonis ja majandusaktiivsuse aeglustumisele maailmas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele