Tootlikkuse tõstmine eeldab terviklikku juhtimist

Järjest suurenevad tööjõukulud ja madal tootlikkuse tase sunnivad tõstma tootlikkust, mille eelduseks on tootlikkuse kasvu terviklik juhtimine.

Majanduspoliitilisest ja makro­majanduslikust aspektis oleks muidugi hea, kui suudaksime teostada tootmisharude struktuuri kiire nihke nii, et suureneks väikese töö(jõu)mahukusega, kõrge lisandväärtusega, tipptehnoloogiaga ja heade turustusvõimalustega harude osakaal.

Sellised struktuurinihked on aga pikaajalised ja sageli ka valulised. Tootlikkuse tõstmiseks tuleb tegutseda kohe kõikides ettevõtetes olemasoleva tööjõu ja kapitaliga. Ettevõtete tasandil tähendaks see tootlikkuse tervikliku juhtimissüsteemi (Total Productivity Management, TPM) rakendamist.

TPM-süsteemid on arenenud riikides juba ligi 20 aastat kasutusel ja sageli moodustavad koos TQMiga (kvaliteedi tervikliku juhtimisega) ühtse efektiivsuse ehk konkurentsivõime juhtimissüsteemi.

TPM baseerub ettevõtte tootlikkuse juhtimistsüklil ja haarab sisuliselt kõik juhtimisfunktsioonid.

Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb esmalt tema taset mõõta. Tuleb määrata tootlikkuse mõõtmise hierarhia tasandid ettevõttes, valida otstarbekad mõõtmismeetodid ja näitajad, seostada need raamatupidamissüsteemiga (toodangu, teenuste ja kulude arvestusega) ning tootlikkuse teiste juhtimisfunktsioonide vajadustega.

Kui tootlikkuse tase on mõõdetud, tuleks saavutatud tulemusi hinnata ja analüüsida. Ettevõte ja tema allüksused peaksid kriitiliselt hindama tootlikkuse taset ja kasvutempot. Selleks on vajalik fikseerida tootlikkuse taseme ja kasvu hindamise meetodid ning näitajad.

Tootlikkuse muutumise põhjused avab analüüs. See eeldab, et on valitud analüüsimeetodid ja selgitatud võimalikud mõjurid.

Eriti tähtis on tootlikkuse ja kasumi seoste analüüs, vastava tootlikkusläve leidmine. Tootlikkuse kasvu plaanimine ja vastava programmi koostamine peaks tuginema prognoosidele.

Tootlikkuse prognoosimine ja sellele järgnev plaanimine aitavad vähendada ettevõtte­välistest teguritest johtuvat määramatust, minimeerida riski ning seega kindlustada tootlikkuse kasvu.

Vajalik on määratleda tootlikkuse prognoosimise ja plaanimise meetodid ning ajaperioodid, s.o küsimus strateegilisest, taktikalisest ja operatiivsest plaanimisest.

Võimalikult optimaalselt tuleb valida tootlikkuse suurendamise meetodid (abinõud). Kõige eelneva tulemused peaksid kajastuma ettevõtte tootlikkuse tõstmise programmis.

Selle evitamine eeldab teatavat organisatsioonimehhanismi, täitmise kontrolli ja stimuleerimist. Seejuures tuleb tootlikkust mõõta ja juhtimistsükkel algab uuesti. Kõik see ongi tootlikkuse kasvu terviklik juhtimine.

Meie tööjõu piiratuse ja palkade kasvu tingimustes tuleb kõrvuti tööviljakusega käsitleda ka teiste ressursside ? materjalide, energia, kapitali, info ? efektiivsust, et kindlustada kogutootlikkuse kasv.