- OMX Baltic0,28%297,4
- OMX Riga−0,18%915,06
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,27%1 220,99
- S&P 500−0,59%6 411,37
- DOW 300,02%44 922,27
- Nasdaq −1,46%21 314,95
- FTSE 100−0,09%9 180,57
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,54
- OMX Baltic0,28%297,4
- OMX Riga−0,18%915,06
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,27%1 220,99
- S&P 500−0,59%6 411,37
- DOW 300,02%44 922,27
- Nasdaq −1,46%21 314,95
- FTSE 100−0,09%9 180,57
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Klaster parandab ühist konkurentsivõimet
Ettevõtete nõupidamisruumides ja suitsunurkades liiguvad kaks sarnase kõlaga uustulnukat. Suuremat tuntust on jõudnud koguda loovus. Selle kõrval on aga pead tõstmas loomemajandus. Ei ole vist möödunud ühtki intervjuud, kus praegune kultuuriminister pole toonitanud loomemajanduse (creative industries) arendamise vajalikkust.
Jämedalt öeldes kattuvad selles kultuur ja äri. Suurbritannias defineeritakse seda kui majandusvaldkonda, mille sisend on individuaalne loovus, oskused ja anne ning väljund tooted ja teenused, mis on määratletavad brändina, identiteedi ja erinevuse loojana. Millist rolli mängib loomemajandus Eestis, peaks selguma sügisel, kui jõuab lõpule kultuuriministeeriumi algatatud loomemajanduse kaardistamine ja arengupotentsiaali hindamine.
Arvutitarkvara, disaini, kirjastamist, televisiooni ja raadiot, muusikat, filmi, reklaami, arhitektuuri, arvutimänge, kauneid kunste ja käsitööd hõlmava uue majandusvaldkonna toetamise soovi korral tekib riigil aga küsimus, kuidas seda teha. Üks võimalus Eesti loomemajanduse arendamisel on aidata kaasa koostöövõrgustike, klastrite, kujunemisele.
Ettevõtlusklastri idee on välja kasvanud sellest, et kui kapitalistlikus majanduses on läbi aegade olnud peamiseks arengumootoriks konkurents, kus ellujäämine põhineb üksteisele ?ära tegemisel?, siis 1990. aastatel on jõutud arusaamisele, et areng võib olla tõhusam, kui firmad koonduvad kobaratesse ehk klastritesse. Sellega loovad nad vajaliku kriitilise massi kogu tegevusvaldkonna kiiremaks arenguks, et samas sõiduvees oma ettevõttega hõlpsamini edasi seilata. Peaeesmärk on parandada kollektiivset konkurentsivõimet, et saavutada hästifunktsioneeriva süsteemina tulemusi, mis üksi poleks võimalik.
Klaster aitab tõsta informatsioonivoogu ja uute lähenemiste tõenäosust: üks firma avastab uue idee, teised korjavad selle üles ning kombineerivad oma näpunäidetega ning sellest saab juba järgmiste uute ideede allikas. Sagenevad ühisprojektid. Sellega tõmmatakse endale omakorda valitsuse ja teadusasutuste positiivset tähelepanu ja rakendust otsivate talentide huvi. Kasvab kogu riigi reputatsioon.
Eestis peetakse kõige edukamaks klastri näiteks Hiiumaa kümmekonda plastiettevõtet, kes idee poolest omavahel konkureerivad, aga samas käivad koos messidel, koolitavad töötajaid, tarnivad toorainet, ühisturundavad. Riigil ei ole mõtet käivitada järjekordset riiklikku abiprogrammi, mille raames kirjutab iga ettevõtja eraldi geniaalseid ideeprojekte. Tähtis on suunata ettevõtteid ise koos partnerite ja konkurentidega klastrisisest potentsiaali ära kasutama. Tuleb täpselt analüüsida, millised suhted ja mis ettevõtete vahel on juba praeguseks välja kujunenud ning kas seda võib tõlgendada klastri tekkena.
Esimene takistus, vähene teadlikkus, on juba praegu ette ennustatav. Tänavukevadine küsitlus näitas, et teadlikkus loomemajandusest kui eraldivõetavast perspektiivikast valdkonnast on firmajuhtide seas väike. Seetõttu ei osata näha ka oma ettevõtet loomemajanduse osana.
Enimloetud
Viimased uudised
“Toiduahela kallale minek tekitab väga suurt vastasseisu.”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele