Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klaster parandab ühist konkurentsivõimet

    Ettevõtete nõupidamisruumides ja suitsunurkades liiguvad kaks sarnase kõlaga uustulnukat. Suuremat tuntust on jõudnud koguda loovus. Selle kõrval on aga pead tõstmas loomemajandus. Ei ole vist möödunud ühtki intervjuud, kus praegune kultuuriminister pole toonitanud loomemajanduse (creative industries) arendamise vajalikkust.
    Jämedalt öeldes kattuvad selles kultuur ja äri. Suurbritannias defineeritakse seda kui majandusvaldkonda, mille sisend on individuaalne loovus, oskused ja anne ning väljund tooted ja teenused, mis on määratletavad brändina, identiteedi ja erinevuse loojana. Millist rolli mängib loomemajandus Eestis, peaks selguma sügisel, kui jõuab lõpule kultuuriministeeriumi algatatud loomemajanduse kaardistamine ja arengupotentsiaali hindamine.
    Arvutitarkvara, disaini, kirjastamist, televisiooni ja raadiot, muusikat, filmi, reklaami, arhitektuuri, arvutimänge, kauneid kunste ja käsitööd hõlmava uue majandusvaldkonna toetamise soovi korral tekib riigil aga küsimus, kuidas seda teha. Üks võimalus Eesti loomemajanduse arendamisel on aidata kaasa koostöövõrgustike, klastrite, kujunemisele.
    Ettevõtlusklastri idee on välja kasvanud sellest, et kui kapitalistlikus majanduses on läbi aegade olnud peamiseks arengumootoriks konkurents, kus ellujäämine põhineb üksteisele ?ära tegemisel?, siis 1990. aastatel on jõutud arusaamisele, et areng võib olla tõhusam, kui firmad koonduvad kobaratesse ehk klastritesse. Sellega loovad nad vajaliku kriitilise massi kogu tegevusvaldkonna kiiremaks arenguks, et samas sõiduvees oma ettevõttega hõlpsamini edasi seilata. Peaeesmärk on parandada kollektiivset konkurentsivõimet, et saavutada hästifunktsioneeriva süsteemina tulemusi, mis üksi poleks võimalik.
    Klaster aitab tõsta informatsioonivoogu ja uute lähenemiste tõenäosust: üks firma avastab uue idee, teised korjavad selle üles ning kombineerivad oma näpunäidetega ning sellest saab juba järgmiste uute ideede allikas. Sagenevad ühisprojektid. Sellega tõmmatakse endale omakorda valitsuse ja teadusasutuste positiivset tähelepanu ja rakendust otsivate talentide huvi. Kasvab kogu riigi reputatsioon.
    Eestis peetakse kõige edukamaks klastri näiteks Hiiumaa kümmekonda plastiettevõtet, kes idee poolest omavahel konkureerivad, aga samas käivad koos messidel, koolitavad töötajaid, tarnivad toorainet, ühisturundavad. Riigil ei ole mõtet käivitada järjekordset riiklikku abiprogrammi, mille raames kirjutab iga ettevõtja eraldi geniaalseid ideeprojekte. Tähtis on suunata ettevõtteid ise koos partnerite ja konkurentidega klastrisisest potentsiaali ära kasutama. Tuleb täpselt analüüsida, millised suhted ja mis ettevõtete vahel on juba praeguseks välja kujunenud ning kas seda võib tõlgendada klastri tekkena.
    Esimene takistus, vähene teadlikkus, on juba praegu ette ennustatav. Tänavukevadine küsitlus näitas, et teadlikkus loomemajandusest kui eraldivõetavast perspektiivikast valdkonnast on firmajuhtide seas väike. Seetõttu ei osata näha ka oma ettevõtet loome­majanduse osana.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Balti aktsiaturg kerkis pangaaktsiate tugeva tõusu toel
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Auvere elektrijaam läks pärast põhjalikku hooldust taas rikki
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.