E-arengus napib säravaid tähti

Kui kodus külmkappi vaadata, võib selles leida mitmeid Eesti tooteid, millega rahul olla ? piim, või, juust, vorst, jäätis. Kui aga toas pilgu laiemalt ringi laseme käia, mitu Eesti IT-toodet silma hakkab? Vähestes kodudes leidub Eesti intellektuaalset omandit sisaldav vidin või Made in Estonia seade.

Kui Eesti e-arengus tuleb mitmest sektorist aeglustumise signaale, peab seda tõsiselt võtma. Kiirusmuudatuse tunnetamine ja sellele reageerimine on meie kõigi asi.

Alustades erasektorist, on Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liit konverentsidel ?Visioonist lahenduseni? juba aastaid välja toonud märke Eesti IT-arengu pidurdumisest. Sektor ei laiene, kasum ei suurene, uusi ideid ja nende elluviijaid napib.

Optimismiks annab alust ka korraliku tugivõrgu kasvamine. Nimetagem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, regionaalseid inkubaatoreid ja ülikoolide tehnoloogiaparke. On olemas Eesti Teadusfond, võimalus kasutada ELi struktuurifonde.

Eeldused on justkui head: IT on hariduse fookuses, ideed leiavad edasiarendamiseks toetust kuni tootmise käivitamiseni. Ka patendiamet on uute ideede vastuvõtmisel lausa lahkus ise. Paraku tuleb neid ideid häbiväärselt vähe. Patendiameti kasulike mudelite ja patentide kvartaliväljaannetes leidub vaid üksikuid uusi IKT-ideid, enamik on telekommunikatsiooni alalt. Julgus värskete mõtetega lõpuni minna on justkui paisu taga kinni.

Seega on pilt Eesti e-arendusest kirju. Selles on veel hoogu, tulemusi, liikumist, aga ka seiskumist, tõrkeid ja rumalaid tõkkeid. On abiks, et demokraatia lubab probleemidest rääkida, aga veel enam aitaks see, kui tänane õppur endale üks-kaks valdkonda detailideni selgeks teeks ning mõistuse ja käe sisse harjutaks nii, et see tuleks välja uue IT-teenuse, tarkvara või seadmena. Teadlane, arendaja või leiutaja peab saama oma võimeid priilt rakendada ning olema loomingus vaba äärmuslike eetiliste piirideni. Küllap siis ükskord Kalev omatehtud Nokiaga koju jõuab.

Autor: Kalle Tammemäe