E-arengus napib säravaid tähti

Kui kodus külmkappi vaadata, võib selles leida mitmeid Eesti tooteid, millega rahul olla ? piim, või, juust, vorst, jäätis. Kui aga toas pilgu laiemalt ringi laseme käia, mitu Eesti IT-toodet silma hakkab? Vähestes kodudes leidub Eesti intellektuaalset omandit sisaldav vidin või Made in Estonia seade.

Kui Eesti e-arengus tuleb mitmest sektorist aeglustumise signaale, peab seda tõsiselt võtma. Kiirusmuudatuse tunnetamine ja sellele reageerimine on meie kõigi asi.

Alustades erasektorist, on Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liit konverentsidel ?Visioonist lahenduseni? juba aastaid välja toonud märke Eesti IT-arengu pidurdumisest. Sektor ei laiene, kasum ei suurene, uusi ideid ja nende elluviijaid napib.

Riigi e-arengut iseloomustab värske riigikontrolli audit, mis toob välja mitu probleemide ringi ning annab ka soovitusi nii rahandus- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Probleemid on IT-kulutuste läbipaistmatus, infosüsteemide arendamise kildkondsus ja puudulik IT-valdkonna koordineerimine.

Riigikontroll soovitab eraldada kindla protsendi IT-valdkonna rahastamiseks (1% riigieelarvest, pool infrastruktuuri ja pool infoühiskonna arendamisse), muuta kulutused läbipaistvaks ja viia sisse töökohaarvutipõhine rahastamisskeem. Soovitatakse ka sätestada riigi eelarvestrateegias, et innovatiivne tegevus oleks infoühiskonna arendamise sihtprogrammi raames majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja ELi struktuurifondide kaudu korralikult finantseeritud, seda kõike sõltumata üksiku ministeeriumi volist.

Ei saa öelda, et areng on seiskunud. Need, kes mõtlevad ja nuputavad, teevad seda sõltumata valitsusest ning tulemuseks on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed muudatused.

Eestis projekteeritakse nii mikrokiipe, kontollerseadmeid kui ka spetsiaalarvuteid. Valdavalt toimub see välistellimuse alusel ning valmistoote kaubamärk Eesti päritolu ei reeda. Üksikuid ilusaid erandeid siiski on, nimetagem mobiilvalveseadmeid või nn õhukese kliendi arvuteid. Muide, viimased võivad oluliselt kõigutada riigikontrolli nimetatud töökohaarvuti definitsiooni.

Kui Eesti päritolu IT-riistvara auhinnalaud on lühike, ehk müüb siis paremini tarkvara? Arengutempo, mida võiks mõõta uute turutasemel IT-toodete, -teenuste hulgaga aastas, on siiski madal ja uusi tähti on vähe. Kõrgel lehvivad Eesti IT-lipud Skype ja Kazaa pole enam uued, ehkki mõlema areng ja arendamine jätkub. Nende juurde on hädasti vaja uusi fookuspunkte.

Tarkvara arendatakse, programmeerijaid leiab ning filigraanselt disainitud kodulehed on lausa kohustuslikud. Kas ja kui palju on aga ringlemas tarkvara, mille kohta on teada, et selle on loonud ja seda arendavad Eesti programmeerijad? Internetis on küll jaosvarasaite, kust leiab tarkvaratooteid, mida saab omandada kümmekonna dollari eest. Puuduvad aga andmed selle kohta, kui palju meie programmeerijaid sedasorti autoritasu saajate klubisse kuulub.

IT-spetsialistid tulevad reeglina läbi kõrgharidusruumi, mida on IKT osas viimastel aastatel järjepidevalt laiendatud. Arvutiteaduse valdkonna riigitellimus suurenes ka selleks aastaks. See koos mitme ülikooli lävendipõhise vastuvõtuga loob lisavõimalusi riigieelarvelisel kohal IKT õppimiseks. Kuna lävendipõhine vastuvõtt toimub tudengite õppekeskkonna arvel, osutatakse nii valdkonna õppele langeva kvaliteedi tõttu hoopis karuteene.

Värsket rakendusliku kõrgharidusega IT-verd on lähiaastatel siiski tublisti lisandumas. Küllap stabiliseerub ajapikku ka nn Bologna süsteemi teaduskraadiga IT-spetsialistide ettevalmistamine (doktoriõpe).

Optimismiks annab alust ka korraliku tugivõrgu kasvamine. Nimetagem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, regionaalseid inkubaatoreid ja ülikoolide tehnoloogiaparke. On olemas Eesti Teadusfond, võimalus kasutada ELi struktuurifonde.

Eeldused on justkui head: IT on hariduse fookuses, ideed leiavad edasiarendamiseks toetust kuni tootmise käivitamiseni. Ka patendiamet on uute ideede vastuvõtmisel lausa lahkus ise. Paraku tuleb neid ideid häbiväärselt vähe. Patendiameti kasulike mudelite ja patentide kvartaliväljaannetes leidub vaid üksikuid uusi IKT-ideid, enamik on telekommunikatsiooni alalt. Julgus värskete mõtetega lõpuni minna on justkui paisu taga kinni.

Seega on pilt Eesti e-arendusest kirju. Selles on veel hoogu, tulemusi, liikumist, aga ka seiskumist, tõrkeid ja rumalaid tõkkeid. On abiks, et demokraatia lubab probleemidest rääkida, aga veel enam aitaks see, kui tänane õppur endale üks-kaks valdkonda detailideni selgeks teeks ning mõistuse ja käe sisse harjutaks nii, et see tuleks välja uue IT-teenuse, tarkvara või seadmena. Teadlane, arendaja või leiutaja peab saama oma võimeid priilt rakendada ning olema loomingus vaba äärmuslike eetiliste piirideni. Küllap siis ükskord Kalev omatehtud Nokiaga koju jõuab.

Autor: Kalle Tammemäe