Blomqvist: enamik Eesti restorane varjab kasumit

Kuna toitlustusettevõtetes liigub palju sularaha, siis on nii-öelda musta raha hulk tähelepanuväärne, ütles Blomqvist. ?Paljud toitlustajad ei näita enda tegelikke kasumi- ja käibenumbreid,? väitis ta. Blomqvist lisas, et selle ala ettevõtteist vaid mõni protsent näitab tegelikku kasumit.

Tema sõnul on restoraniäri algajate ettevõtjate seas populaarne, kuid tegelikult ei anta endale tihtilugu aru, mida see üldse tähendab. ?Inimesed sisenevad sellesse ärisse suurte ootustega, kuid ma olen näinud paljusid, kes pole arvestanud tegelikkusega ja on kaotanud enda raha ja vaimu,? sõnas Blomqvist.

Teda hämmastab paljude restoranipidajate suhtumine, kes ei tähtsusta piisavalt äriideed. Blomqvist ütles, et restoranipidajad rõhutavad suurt konkurentsi, mis ei lase suurt käivet ja kasumit teenida. Tuginedes Olde Hansas saadud kogemusele ja tulemustele, võib Blomqvisti sõnul aga väita, et mitte konkurents pole suur, vaid puudub hea äriidee.

Samuti ei pööra ettevõtjad enne äri avamist küllaldast tähelepanu potentsiaalse maksuvõimelise klientuuri olemasolule. ?Ma olen näinud väga ilusaid restorane, kus pole kliente. Mis kasu on sellistest restoranidest,? küsis ta.

Restorani hindadest rääkides ütles Blomqvist, et need on viimasel ajal just Tallinnas tõusnud ülearu kõrgeks. ?Mõnede söögikohtade hinnad on võrdsed Helsingi omadega, kuid see pole põhjendatud,? arvas ta.

Olde Hansa üheks edu võtmeks nimetas Blomqvist suhtlemiseks vajaliku atmosfääri loomist. Tema sõnul on toidud ja joogid kõikides söögikohtades enam-vähem ühesugused, seega tuleb edu võtit otsida testmoodi. ?Meie toode on suhtlemine. Meie teenindajad räägivad klientidega, meie kliendid räägivad üksteisega, kuigi nad on võõrad,? tõi Blomqvist näite tõeliselt heast ja mõnusast söögikoha õhkkonnast. Tema sõnul on ülimalt tähtis pidevalt tähele panna kliendi meeleolu. ?Sellised küsimused, kuidas toit maitseb või kas muusika meeldib, on täiesti vajalikud,? sõnas ta.

Teiseks edu võtmeks peab Blomqvist piisavalt tasustatud asjatundlike teenindajate olemasolu, sest just nemad kujundavad suures osas söögikoha näo. Töötajate tasustamise kohta ütles ta, et siin on vaja leida mõistlik balanss. ?Selleks, et nemad täidaksid minu taskuid, pean mina täitma nende omi. Töötajatele tuleb maksta nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vaja,? sõnas ta.

Töötajate asjatundlikkuse kohta ütles Blomqvisti, et reeglina tuleb töötajad ise koolitada, kuna Eesti kutseõppeasutused ei õpeta vajalikke teadmisi. ?Suur osa teadmistest, mis nad sealt saavad, on mittevajalikud. Samas pole koolides õpetatud meie töötajatele vajalikke oskusi,? sõnas ta. Blomqvist polnud päri ettevõtjate väitega, et asjatundlikke töölisi on raske leida. ?Tähtis on tööle võtta inimesed, kes tahavad tööd teha. Maailm on suur ja selliseid inimesi on küllaga, tuleb vaid otsida,? sõnas ta.

Blomqvisti sõnul on tähtis rääkida äri ja investeeringute ratsionaalsusest ja efektiivsusest. Paljud restoranipidajad teevad kulutusi, mis ei mõjuta kuidagi kliendi rahulolu ja suurendavad ainult äri kulude poolt, lisas ta.