Ettevõtjate eufooriat kainestab tööjõupuudus

Riigikogu liige Olari Taal märkis konverentsil, et tajub suurt kontrasti, kui võrdleb õhkkonda Riigikogu saalis ja ettevõtjate hulgas. ?Erinevalt poliitikutest räägivad ettevõtjad seda, mida nad mõtlevad, mis omakorda loob terve õhkkonna,? ütles Taal.

Soovi korral võime siit teha paradoksaalse järelduse. Olukorras, kus poliitiliste skandaalide ja skandaalikeste hulk kompab avalikkuse taluvuse piire, valitseb majanduses enneolematu edu ja kindlus tuleviku suhtes.

Eufooriat võttis veidi maha Eesti Panga asepresident Märten Ross, kes märkis tabavalt, et meie muljettekitava majanduskasvu taga pole mitte niivõrd hea töö, vaid madalad intressimäärad eurotsoonis. Ehk ? kas suudame olla edukad ka siis, kui Euroopas hakkab hästi minema ja intressimäärad tõusevad? Ross märkis ka, et kuigi Eesti Pank jääb üldise majanduskasvu prognoosimisel ammu välja öeldud 6% lähedusse, ei saa ka tulevikus välistada märksa suuremaid numbreid. Äripäeva toimetuse seisukoht on, et tänavuse teise kvartali kasv 10% võib olla soodsate faktorite kokkulangemisel jätkusuutlik pikema perioodi vältel.

Üldine arvamus on aga siiski selline, et vähemalt aastal 2006 jääb üldine konjunktuur ettevõtluse jaoks väga soodsaks. Eelarve koostamisel peaksid ettevõtjad arvestama kahe üldise tendentsiga. Üks on järjest suurenev tööjõupuudus ja teine konkurentsi teravnemine enamikus sektorites.

Äripäev küsis kõigilt esinenud äriliidritelt, kas nad kavatsevad luua juurde töökohti, ja kõik nad vastasid, et kavatsevad küll. Olari Taal tegi aga jällegi tabava järelduse, et kui kõik võtavad juurde, siis peab keegi ilma jääma. Kuna ka võõrtööliste massilist sisserännet järgmisel aastal ette näha pole, siis muutub töötajate leidmine üha raskemaks. Peame arvestama, et palgakasv võib hüppeliselt kiireneda. Konverentsil käidi küll välja 5?10 protsendiline kasv, kuid ma ei imestaks, kui paljudes sektoritest ollakse sunnitud palku tõstma ka 15?20%.

Ehitusmaterjalide tootjaid esindanud Viktor Valkiainen tõi välja vastuolu ametliku palgastatistika ja tegeliku elu vahel. Tema sõnul räägivad ametlikud andmed ehitustöölise 8000kroonisest kuupalgast, kuid tegelikus elus ei leia sellise raha eest ehitusobjektile küll mitte kedagi. Kardan, et järgmisel aastal ei ole probleemiks mitte ainult uute töötajate leidmine, vaid ka olemasolevate spetsialistide hoidmine. Vakantseid atraktiivseid kõrgepalgalisi töökohti on järgmisel aastal kindlasti veelgi rohkem kui praegu. Me peame planeerima eelarvetesse kindlasti palgatõusu ja tegema ka muid kulutusi, et muuta end tööandjana atraktiivseks.

Teine trend, mis jõuab meile maailmast on odavate teenuste ja kaupade pealetung. Kui tänavu nautisime odavaid lennureise, siis järgmisel aastal pole imestada, kui kaupluste vitriinidel on näha uskumatuid hinnaüllatusi. Pidu tarbijatele, aga mure ettevõtjatele. Pole põhjust arvata, et odava hinna strateegia on mingi marginaalne nähtus ? see trend lööb üha enam laineid väga mitmesugustes sektorites. Eesti Meedia juhi Mart Kadastiku hinnangul poleks ime, kui järgmisel aastal käivituks tasuta jagatav päevaleht.

Kokkuvõtvalt peaksime igas sektoris arvestama, et nutikad konkurendid võivad ootamatult ka meie kõige lojaalsemad kliendid päevapealt üle lüüa. Parim retsept on siin mitte jääda ootama, vaid olla ise see, kes suudab turgu üllatada.

2006. aasta pakub ülihäid kasvuvõimalusi nendele ettevõtjatele, kes on aktiivsed, konkurentidest targemad ja kavalamad. Kindlasti jäävad mõned praegused kuningad luuseriteks. Vastupidiselt

ettevõtjatele on aga kindlad võitjad töövõtjad, eriti hea haridusega spetsialistid. On põhjust loota, et ka aastal 2006 kasvab meie üldine elustandard jõudsalt ja me suudame astuda pika sammu Euroopa keskmisele lähemale.