Kalev RECi tehingud teevad väikeaktsionärid rahutuks

?Keila-Joa tehingute uurimise juures ei peaks keskenduma vaid üksikjuhtumi analüüsile, vaid vaatama ka laiemat pilti. Kas selle tehingu juures ei ole teiste seas kahjustatud ka väikeaktsionäride huve?? tõstatas peaminister Andrus Ansip küsimuse eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil, kus arutati majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare poja firma majaostu. Ansip sooviks, et tehingut uuritaks ka seisukohast, kas see viidi läbi riigile kõige paremal viisil.

?Kui peaks selguma, et Kalev on müünud osa kinnistuid alla nende turuhinna, siis ei kahjusta see ainult väikeaktsionäride, vaid kõigi aktsionäride huve,? ütles Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil. Ta lisas, et vähene info kinnisvaratehingute kohta oli ka üks põhjusi, miks Hansabank Markets loobus aktsiale hinnasihi ja soovituse andmisest.

Äsja loodud Investorite Liidu juhatuse liige Heldur Meerits kommenteeris, et kui Kalev müüs mõned kinnistud turuhinnast madalamalt, siis tekitati kindlasti teistele aktsionäridele kahju. ?Kui kinnistud müüdi odavamalt selleks, et tasuda poliitikutele abi eest Tallinnas Pärnu maanteel asuva hoone rentimisel politseile, on tegemist altkäemaksu andmisega,? ütles Meerits. ?Oleks teretulnud, kui pädevad organid ? prokuratuur, politsei, kaitsepolitsei ja finantsinspektsioon ? uuriksid asju ja tooksid selguse majja,? ütles Meerits.

Kalevi väikeaktsionär, firma Viikon OÜ juhataja Rein Mirka ütles, et kui kalkulatsioonid paika peavad, tekib küsimus, mis põhjustel Kalev selliseid kingitusi tegi. ?Kui tõesti on tehtud kingitusi kellegi omakasu eesmärgil, siis on aktsionäride huve kindlasti kahjustatud. Kui aga kingitused on tehtud Kalevi parema käekäigu nimel tulevikus, peaks aktsionäride huvid olema kaitstud, iseasi, kas see on eetiline või mitte,? lausus aktsionär.

?Ma ei arva, et Kalev oleks Keila-Joa tehingutega kahjustanud teiste aktsionäride huve,? ütles Kalevi aktsionär Toomas Kivimägi. Ta lisas, et tegelikult on ju Kalev saanud selle tehinguga 17 miljoni krooni võrra rikkamaks.

?Oli hea tehing. 30 protsenti hinna kasvu kahe aastaga,? ütles Kivimägi. Ta lisas, et Kalevi kommitootmine valmistab talle küll muret.

?Kalev REC ei ole müünud kinnisvara viis korda odavamalt,? ütles Kalevi kinnisvaraga tegeleva tütarfirma Kalev RECi juhatuse liige Peeter Lillestik. Ta lisas, et Keila-Joa kinnisvaraprojekt oli ettevõttele ja selle aktsionäridele kasumlik ning selle rentaablus igati korralik. ?Tagantjärele on selge, et Kalev REC hindas tookord turuolukorda adekvaatselt.?

Kalev REC ostis kahe aasta eest Keila-Joa puhkekompleksi rahandusministeeriumilt 52,7 miljoni krooni eest. Teine pakkumine puhkekompleksile oli 32 mln krooni. Keila-Joa puhkeala 32 hektaril on 74 krunti. Hooned on 47 krundil.

Kalev on üksikute kruntide edasimüügist saanud kokku 69 miljonit krooni.

?See, kes pakkus teisest 20 miljonit krooni rohkem, oli võimeline teenima tehingu pealt 17 mln krooni ja seejuures veel jagas ta väidetavalt ohtralt kingitusi,? ütles peaminster Andrus Ansip eelmisel nädalal. ?Kui kõik said oma kinnistud viis korda odavamalt, siis oleks selle kompleksi müügiväärtus tervikuna pidanud olema 250 mln krooni, aga miks rahandusministeerium kehtestas toona alghinnaks 26 miljonit krooni?? küsis Ansip.

Eile Kalevi aktsiaraamatut sirvides selgus, et kui kõrvale jätta Kalevi juhi Oliver Kruudaga seotud firmad, siis on Erki Savisaare nimel olev firma OÜ Dalmonde Kalevi kümne suurema aktsionäri seas. Dalmondele kuulub 430 500 Kalevi aktsiat, väärtusega 6,4 miljonit krooni.

Edgar Savisaare poja Erki nimel olev firma Fixor Holding maksis kahekorruselise ja kuue toaga maja ja 3000ruutmeetrise mereäärse krundi eest eelmisel aastal 500 000 krooni.

1997. aastal hindas riigikantselei maja ja krundi väärtuseks 520 000 krooni.

Kalevi teine väikeaktsionär, Maalehe nõukogu esimees Jüri Ehasalu helistas eile Äripäeva ja rääkis, et ka tema on üks nendest, kes ostis 2063 ruutmeetri suuruse krundi Keila-Joal.

?Ostsin krundi kujunenud kinnisvarahinnaga ja mina küll mingit kingitust Kalevilt saanud ei ole,? rääkis Ehasalu.

Lepingus on tema sõnul kirjas, et hind on konfidentsiaalne ja selle avaldamiseks peab ta Kalevi käest luba küsima. Lõpuks möönis Ehasalu, et maksis krundi eest veidi üle 600 000 krooni.

Äripäeva küsimustele vastas finantsinspektsiooni juht Andres Trink.

On väga oluline, et Kalev avaliku emitendina avalikustaks olulise informatsioon läbi börsisüsteemi ? kõigile aktsionäridele ühetaoliselt ja üheaegselt. Milliseid järeldusi aktsionärid sellest teevad, on nende otsustada.

Sellel on ka põhjus.

Informeerimise kohustus hõlmab olulisi majandustehinguid, mille maht moodustab enam kui 10 protsenti omakapitalist. Juunis lõppenud majandusaastal oli Kalevi omakapital 230 miljonit krooni.

See käib samamoodi ka näiteks suhkruostude või mille iganes kohta.