Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalev RECi tehingud teevad väikeaktsionärid rahutuks

    ?Keila-Joa tehingute uurimise juures ei peaks keskenduma vaid üksikjuhtumi analüüsile, vaid vaatama ka laiemat pilti. Kas selle tehingu juures ei ole teiste seas kahjustatud ka väikeaktsionäride huve?? tõstatas peaminister Andrus Ansip küsimuse eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil, kus arutati majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare poja firma majaostu. Ansip sooviks, et tehingut uuritaks ka seisukohast, kas see viidi läbi riigile kõige paremal viisil.
    ?Kui peaks selguma, et Kalev on müünud osa kinnistuid alla nende turuhinna, siis ei kahjusta see ainult väikeaktsionäride, vaid kõigi aktsionäride huve,? ütles Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil. Ta lisas, et vähene info kinnisvaratehingute kohta oli ka üks põhjusi, miks Hansabank Markets loobus aktsiale hinnasihi ja soovituse andmisest.
    Äsja loodud Investorite Liidu juhatuse liige Heldur Meerits kommenteeris, et kui Kalev müüs mõned kinnistud turuhinnast madalamalt, siis tekitati kindlasti teistele aktsionäridele kahju. ?Kui kinnistud müüdi odavamalt selleks, et tasuda poliitikutele abi eest Tallinnas Pärnu maanteel asuva hoone rentimisel politseile, on tegemist altkäemaksu andmisega,? ütles Meerits. ?Oleks teretulnud, kui pädevad organid ? prokuratuur, politsei, kaitsepolitsei ja finantsinspektsioon ? uuriksid asju ja tooksid selguse majja,? ütles Meerits.
    Kalevi väikeaktsionär, firma Viikon OÜ juhataja Rein Mirka ütles, et kui kalkulatsioonid paika peavad, tekib küsimus, mis põhjustel Kalev selliseid kingitusi tegi. ?Kui tõesti on tehtud kingitusi kellegi omakasu eesmärgil, siis on aktsionäride huve kindlasti kahjustatud. Kui aga kingitused on tehtud Kalevi parema käekäigu nimel tulevikus, peaks aktsionäride huvid olema kaitstud, iseasi, kas see on eetiline või mitte,? lausus aktsionär.
    ?Ma ei arva, et Kalev oleks Keila-Joa tehingutega kahjustanud teiste aktsionäride huve,? ütles Kalevi aktsionär Toomas Kivimägi. Ta lisas, et tegelikult on ju Kalev saanud selle tehinguga 17 miljoni krooni võrra rikkamaks.
    ?Oli hea tehing. 30 protsenti hinna kasvu kahe aastaga,? ütles Kivimägi. Ta lisas, et Kalevi kommitootmine valmistab talle küll muret.
    ?Kalev REC ei ole müünud kinnisvara viis korda odavamalt,? ütles Kalevi kinnisvaraga tegeleva tütarfirma Kalev RECi juhatuse liige Peeter Lillestik. Ta lisas, et Keila-Joa kinnisvaraprojekt oli ettevõttele ja selle aktsionäridele kasumlik ning selle rentaablus igati korralik. ?Tagantjärele on selge, et Kalev REC hindas tookord turuolukorda adekvaatselt.?
    Kalev REC ostis kahe aasta eest Keila-Joa puhkekompleksi rahandusministeeriumilt 52,7 miljoni krooni eest. Teine pakkumine puhkekompleksile oli 32 mln krooni. Keila-Joa puhkeala 32 hektaril on 74 krunti. Hooned on 47 krundil.
    Kalev on üksikute kruntide edasimüügist saanud kokku 69 miljonit krooni.
    ?See, kes pakkus teisest 20 miljonit krooni rohkem, oli võimeline teenima tehingu pealt 17 mln krooni ja seejuures veel jagas ta väidetavalt ohtralt kingitusi,? ütles peaminster Andrus Ansip eelmisel nädalal. ?Kui kõik said oma kinnistud viis korda odavamalt, siis oleks selle kompleksi müügiväärtus tervikuna pidanud olema 250 mln krooni, aga miks rahandusministeerium kehtestas toona alghinnaks 26 miljonit krooni?? küsis Ansip.
    Eile Kalevi aktsiaraamatut sirvides selgus, et kui kõrvale jätta Kalevi juhi Oliver Kruudaga seotud firmad, siis on Erki Savisaare nimel olev firma OÜ Dalmonde Kalevi kümne suurema aktsionäri seas. Dalmondele kuulub 430 500 Kalevi aktsiat, väärtusega 6,4 miljonit krooni.
    Edgar Savisaare poja Erki nimel olev firma Fixor Holding maksis kahekorruselise ja kuue toaga maja ja 3000ruutmeetrise mereäärse krundi eest eelmisel aastal 500 000 krooni.
    1997. aastal hindas riigikantselei maja ja krundi väärtuseks 520 000 krooni.
    Kalevi teine väikeaktsionär, Maalehe nõukogu esimees Jüri Ehasalu helistas eile Äripäeva ja rääkis, et ka tema on üks nendest, kes ostis 2063 ruutmeetri suuruse krundi Keila-Joal.
    ?Ostsin krundi kujunenud kinnisvarahinnaga ja mina küll mingit kingitust Kalevilt saanud ei ole,? rääkis Ehasalu.
    Lepingus on tema sõnul kirjas, et hind on konfidentsiaalne ja selle avaldamiseks peab ta Kalevi käest luba küsima. Lõpuks möönis Ehasalu, et maksis krundi eest veidi üle 600 000 krooni.
    Äripäeva küsimustele vastas finantsinspektsiooni juht Andres Trink.
    Mida finantsinspektsioon arvab Kalevi tütarfirma Kalev RECi kinnisvaratehingutest Keila-Joal? Suurem osa krunte müüdi seal ju selgelt alla turuhinna.
    On väga oluline, et Kalev avaliku emitendina avalikustaks olulise informatsioon läbi börsisüsteemi ? kõigile aktsionäridele ühetaoliselt ja üheaegselt. Milliseid järeldusi aktsionärid sellest teevad, on nende otsustada.
    Kalev ei ole minu teada börsile teada andnud Keila-Joal toimunud odavmüükidest ega ka seda, millise hinnaga tema tütarfirma ühe või teise krundi müüs?
    Sellel on ka põhjus.
    Informeerimise kohustus hõlmab olulisi majandustehinguid, mille maht moodustab enam kui 10 protsenti omakapitalist. Juunis lõppenud majandusaastal oli Kalevi omakapital 230 miljonit krooni.
    See käib samamoodi ka näiteks suhkruostude või mille iganes kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.