Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud säästavad palgast parteile annetamiseks kümneid tuhandeid

    Nii on Reformierakonna Kuressaare ja Võru linnaametnikud erakonnale annetanud suuremaid summasid, kui linnaametniku palk seda võimaldama peaks. Keskerakonda kokku 140 000 krooniga toetanud linnaettevõtte juht teeb seda mingil põhjusel 13. osas. Rahvaliidu Riigikogu liikmed maksavad kõik parteikassasse 50 000 krooni, osa neist jällegi jupikaupa.
    Annetuste tegemist variisikute kaudu on raske tuvastada, sest sissetulekuid näitavad majanduslike huvide deklaratsioonid on avalikud ainult ametiisikutel ja riigipalgalistel.
    Ei politsei, maksuamet ega justiitsministeerium ei ole annetamist kontrollinud, kuigi paljud annetajad ise näevad vajadust sellise kontrolli järele.
    Politsei pressiesindaja Kadri Põldaru sõnul politsei otseselt järelevalvet ega analüüsi annetuste kohta ei tee.
    "Me võtame uurimise käsile mõne kindla kaebuse või väärteo ilmsikstulekul," ütles Põldaru ning lisas, asja uurimine on seotud poliitiliste otsustega.
    2002. aasta 1. septembril jõustunud karistusseadustiku kohaselt on erakonnaalased seaduserikkumised, sealhulgas erakonnale tehtava annetuste vastuvõtmise keelu eiramine, kuriteod 1. jaanuarist 2004.
    "Enne sellised teod kuritegudena karistatavad polnud, karistada sai väärteo eest alates 2003. aasta algusest. 2004. aastal jõustunud muudatustega keelustati ka juriidiliste isikute annetuste tegemine erakondadele, sest nende kaudu oli võimalik varjata annetaja isikut," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas.
    Maksuameti pressiesindaja Liis Pakk ütles, et amet kontrollib süsteemselt laekuvat infot, sealhulgas ajakirjanduses ilmuvat. "Maksuhaldur vaatab deklareeritud tulud läbi ja hindab, kas tehtud kulutused on reaalsed. Analüüsi aluseks saab 2006. aastal esitatav tuludeklaratsioon 2005. aasta tulude kohta. Seega, kui järgmisel aastal esitatava deklaratsiooni andmetest nähtub, et isikul ei ole olnud tulusid teatud kulutuste tegemiseks, siis suure tõenäosusega satub isik maksuameti huviorbiiti," ütles Pakk.
    Võru linnavolikogu liikmed Erki Saarman ja Ilmar Sild ning abilinnapea Innar Mäesalu on viimase kolme kuu jooksul teinud erakonnale annetusi igaüks 50 000 krooni ulatuses. Abilinnapea ligi 9000kroonist palganumbrit vaadates ei saaks ta sellist annetust endale lubada, liiatigi kui erakonna toetamine on vabatahtlik.
    Sama käib ka volikogu liikmete Saarmani ja Silla kohta. Saarman on OÜ Viidamõisa omanik ja juhatuse esimees. Ettevõtte 2003. aasta kasum on 19 000 krooni ning käive 61 000 krooni. Ka siit ei saa selgust, kust raha pärineb. Ilmar Sild on aga Võru Soojuse juht.
    Kas Võru linnaametnikud varjavad oma tulu või peidab erakond mõne ettevõtja annetust?
    Ilmar Sild ütles kommentaariks oma annetusele, et see tuleb tema Võru Soojuse juhataja palgast.
    "Ma tunnen, et see on minu kohustus annetada erakonnale hea koostöö eest Võru linnas. Ma annetan väga harva ning nüüd leidsin, et see summa on mulle jõukohane," lisas Sild.
    Võru abilinnapea Innar Mäesalu ütles, et enne linnavalitsusse tulemist on ta olnud tegev erasektoris ning omab võimalust sellise suurusega annetuse tegemiseks.
    "Summa on selline, nagu on, mulle täiesti paras, sest suurem summa käiks mulle üle jõu. Ma ei näe vajadust väikeste summadega tilgutada, vaid tegin ühe suurema," lisas Mäesalu.
    Mäesalule kuulus eelmise aasta keskpaigani Lõuna-Eesti nädalaleht Lõunaleht ning ta on turismitalu Sidesuvila omanik. OÜ Haluriit, millele Sidesuvila kuulub, teenis mullu 38 500kroonise käibe juures 21 800 krooni kahjumit.
    Mäesalu leidis veel, et kindlasti oleks vaja järelevalvet üle jõu käivate annetuste tõttu, kuid leidis, et see võiks olla siis kõikidel asjadel. "Maksuamet võiks pidevalt kontrollida kõiki, kes tunduvalt üle oma sissetulekute elavad," lisas Mäesalu.
    Kuressaare linnavalitsuses on kõik Reformierakonna abilinnapead annetanud 25 000 krooni ning endine linnapea Jaanus Tamkivi 41 000 krooni.
    Kuressaare linnapea Urmas Treiel ütles, et annetab erakonnale raha teist korda ning et 25 000 krooni on vastuvõetav summa.
    "Kollektiivse ühtse meeskonnana jagasime summad ära ning tegime sellised annetused," ütles Treiel ning lisas, et selliste väikeste summade puhul ei ole järelevalve oluline, kuid suuremate puhul kindlasti.
    Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp hindas annetatud summat normaalseks ning leidis, et see on temale vastuvõetava suurusega.
    Keskerakond: 140 000 krooni kolmeteistkümnes osas
    Silmatorkav on, et Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise juhatuse esimees Toomas Sepp on teinud oma annetuse 13. osas, alustades 4. augustil kohe kahe annetusega. Sepp on peale oma erakonna toetanud veel Reformierakonda ja Res Publicat, kumbagi 10 000 krooniga.
    Sepp ei soovinud enne koalitsiooniläbirääkimisi Tallinnas ja jõujoonte selgumist seda teemat ja oma annetusi kommenteerida.
    Narvalasel Aleksandr Jefimovil muid sissetulekuid peale ametliku palga ei ole majanduslike huvide deklaratsioonis märgitud. Mehelt endalt ei olnud võimalik kommentaari saada.
    Piirang kontol sundis jupikaupa annetama
    Rahvaliidu annetajatest jäävad silma Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liikmed, kes on annetanud kõik 50 000 krooni. Osa neist on teinud seda korraga, mitmed aga jupikaupa.
    Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liige Margi Ein on juulis annetanud erakonnale viis korda, kokku 50 000 krooni. Sama suure, 50 000kroonise annetuse on erakonnale teinud veel mitu Rahvaliidu fraktsiooni liiget ja juhtivpoliitikut, mõned neist (Jaan Õunapuu, Tiit Tammsaar) jupikaupa järjestikulistel päevadel.
    "Väga lihtne põhjus - mul on pangakontol selline limiit," selgitas Margi Ein. Raha tuleb tema sõnul isiklikest säästudest.
    Jaanus Männik ütles, et 50 000 krooni annetamisel oli tegu omavahelise kokkuleppega. Miks mõni mitmes osas maksis, võis ta oma sõnul ainult arvata. "Ega seda raha nii palju käes ole, et iga kord ühekordselt panna, igaüks teeb nii, nagu heaks arvab," sõnas ta. Kust raha tuleb? "Eks ikka rahakotist või pangaarvelt."
    Isamaaliit osutab Kelamile kallist teenust
    Isamaaliidule laekub iga kuu üle 200 000 krooni Euroopa Parlamendilt Tunne Kelamile kantseleiteenuse osutamise eest.
    Isamaaliidu rahastamisaruanne näitab suuri, 235 000 krooni suuruseid igakuiseid annetusi Euroopa Parlamendilt. Tegemist on dokumenteeritud tasuga Tunne Kelamilt Isamaaliidu kantseleile.
    "Tunne Kelam ei ole Eestis seadnud sisse oma kantseleid, vaid ostab teenust Isamaaliidult. Tegemist on kantselei ülalpidamiskuludega, meediasuhtluse, reklaami ning ürituste korraldamiseks mõeldud Euroopa Parlamendi toetusega," sõnas Isamaaliidu pressiesindaja Margus Tsahkna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tea Danilov: kõrghariduse rahamuret lahendades on unustatud õppelaen
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Konkurentsivõimetut õppelaenu tuleks ulatuslikult remontida, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Konkurentsivõimetut õppelaenu tuleks ulatuslikult remontida, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
Tesla ostab Indoneesiast niklitooteid tehase rajamise asemel
USA autotootja Tesla on sõlminud 5 miljardi dollari väärtuses lepinguid akude jaoks vajalike materjalide ostmiseks Indoneesia niklitöötlemisettevõtetelt, ütles CNBC Indoneesiale üks kõrgem kabinetiminister.
USA autotootja Tesla on sõlminud 5 miljardi dollari väärtuses lepinguid akude jaoks vajalike materjalide ostmiseks Indoneesia niklitöötlemisettevõtetelt, ütles CNBC Indoneesiale üks kõrgem kabinetiminister.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja valla vanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja valla vanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Vene puidutööstuses tekkis "impordikriis"
Venemaale kehtestatud sanktsioonidest on eksporti keelavatest isegi mõjusamad impordipiirangud. Sealne puidutööstus tunnetab niinimetatud impordikriisi.
Venemaale kehtestatud sanktsioonidest on eksporti keelavatest isegi mõjusamad impordipiirangud. Sealne puidutööstus tunnetab niinimetatud impordikriisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.