Aktsiahindade tõusu ja investorite arvu lisandumise vahel on tugev vastastikune sõltuvus, sest edust soovivad kõik osa saada. Erandiks pole ka Tallinna börs.

Me kõik teame, et tihti on edu taga õigel ajal vooluga kaasaminek. Erandiks pole börs. Investorite arvu lisandumine ja väärtpaberi aktiivsuse käibe kasv näitavad tavaliselt, et ettevõttel on hakanud paremini minema ja aktsiahind on tõusutrendis. Võrdlesin, milline on Tallinna börsil sel aastal olnud ettevõtete aktsionäride arvu ja aktsiahinna liikumise vaheline seos.

Tulemus oli ootuspärane. Aktsiahinna tõus tagab tavaliselt aktsionäride arvu kasvu.

Investorite arvu lisandumise esinelikus (Merko Ehitus, Harju Elekter, Baltika, Viisnurk) on kolm Tallinna börsi esiviisikusse kuuluvat aktsiat.

Merko Ehituse aktsionäride arv on kasvanud aasta algusest 131% (aktsia 95%), Baltika aktsionäre on juurde tulnud 64% (aktsia 339%) ja 74% tõusnud Viisnurga aktsia investorite arv on täienenud 24% võrra.

On ka erandeid. Näiteks Kalev, mille aktsia on aasta algusest taandunud 35% võrra, kuid aktsionäride arv kasvanud 18 protsenti. Võib arvata, et Kalevi aktsiaid on krabanud eelkõige spekulandid, kes ootavad aktsiahinna põrget. Ühelt poolt on see väga suure riski võtmine. Teisalt on ajalugu näidanud, et kõige suurema tõusu võib teha just raskustest (probleemidest) väljatuleva ettevõtte aktsia.

Erandiks võib pidada ka Tallinna Vee aktsiat, mis on võrreldes aktsiate esmaemissiooni hinnaga tõusnud 53%, kuid kaotanud võrreldes börsiletulekuga 18% aktsionäridest. Selle taga võivad olla samuti spekulandid, kes märkisid aktsiat kiire rikastumise huvides ning on nüüdseks aktsiatest juba ammu loobunud. Sellele viitab veel ka fakt, et viimase kuuga on Tallinna Vee aktsionäride arv juba vaikselt kasvama hakanud.

Eile andis börsi käibest enamiku ja peaaegu poole tehingutest Baltika. Aktsia jõudis 8,92 euroni (139,57 kroonini) ehk tõusis 4,9%. Enne möödunud reedel avaldatud tulemusi maksis aktsia 7,8 eurot (122,04 krooni).