ExxonMobil - ettevõte nagu riik

Maailma suurim börsifirma Exxon Mobil teatas eelmisel teisipäeval, et sai möödunud aastal 36 miljardit dollarit (465 miljardit krooni) kasumit, mis on võrdne Eesti 7,5 selle aasta eelarvega, ning müügikäive oli 371 miljardit dollarit (4,8 triljonit krooni), mis vastab Eesti 34 aasta sisemajanduse kogutoodangule.

Kui ExxonMobil oleks riik, oleks ta oma majanduse poolest maailmas 18. kohal Rootsi ees ja Šveitsi järel. Oma majanduse poolest oleks ta suurem sellistest naftariikidest nagu Norra ja isegi maailma suurim naftatootja Saudi Araabia, ehkki viimane toodab naftat pea kolm korda rohkem.

Siit tulenebki Exxon Mobili erinevus mitte ainult riikidest, võrdlus millega on niikuinii mõnevõrra vägivaldne, olgu võrreldavaks kas või Saudi Araabia, vaid ka võrreldes teiste naftakompaniidega.

ExxonMobili neljanda kvartali kasum kasvas 27 protsenti, 10,71 miljardi dollarini (140 miljardi kroonini), mis on suurim kvartalikasum, mille üks ettevõte on kunagi saanud. Ajaleht The Wall Street Journal arvutas välja, et möödunud kvartalis teenis kontsern igas minutis kasumit 80 842 dollarit ehk miljon krooni.

ExxonMobili kasumikasvu suurimaks mootoriks, nagu ka kõikide teistegi naftakompaniide peamiseks mootoriks oli üha kasvav nõudlus nafta ja loodusliku gaasi järgi. Tulud toornafta ja gaasi müügist kasvasid 44 protsenti võrrelduna naftasaaduste müügist saadud tulude kaheprotsendilise kasvuga. Ehkki bensiini hind kasvas samuti ja kohati isegi rohkem kui toornafta hind, kahandasid naftasaadustest saadavaid tulusid orkaanide poolt tekitatud purustused naftatöötlemistehastes, mille tõttu kahanesid müügimahud.

Kütusekompaniide aktsiate hinnad liiguvad reeglina samas taktis nafta hinnaga, ehkki pahatihti on see põhjendamatu. Näitena võiks tuua põhjanaabrite Neste Oili, mille aktsia hind tõuseb ja langeb samamoodi ühes taktis musta kulla hinnaga, ehkki Neste toornaftaga ei tegele. Kaudne põhjus muidugi on, sest nafta hinna tõus kaasneb nõudluse kasvuga, mistõttu naftasaaduste tootjad ja müüjad saavad oma kasumimarginaale kergemini suurendada.

Ehkki ExxonMobili ja teiste suurte naftakompaniide kasumid ja aktsiate hinnad on kasvanud järsult viimased kolm aastat, ei pruugi nende tulevik sama helge olla. Asi on selles, et suured kompaniid jäävad hätta uute naftavarude arvelevõtmisega. Tõsi, võrreldes suuruselt järgnevate Shelli, BP ning Chevroniga on ExxonMobil olnud järjekindel ning uute leiukohtade arvelevõtmine on aasta-aastalt kasvanud. Kuid ka Exxoni jaoks muutub see üha raskemaks. Seda esiteks sellepärast, et uued leiukohad asuvad üha raskemini ligipääsetavates ja poliitiliselt ebastabiilsemates kohtades ning teiseks ka oma suuruse pärast. Exxon Mobili poolt läbiviidavate nafta- ja gaasimaardlate uuringutööde kogupindala on võrdne poole Eesti pindalaga. Ajakiri BusinessWeek pööras aga tähelepanu asjaolule, et mahuliselt tootis ExxonMobil juba viiendat järjestikust aastat aina vähem naftat.

ExxonMobili ja teiste suurte naftakompaniide hiigelkasumid on pinnuks silmas nii paljudele ühiskondlikele organisatsioonile kui ka poliitikutele.

Ajalehe Houston Chronicle (Houston on ExxonMobili ja paljude teiste energeetikafirmade peakontorite asukoht) teatel tegi USA maksumaksjate ja tarbijate õiguste kaitse fond avalduse, kus süüdistab kontserni ebaõiglase kasumi saamises tänu orkaanidele Katrina ning Rita. "Mitte ükski ettevõte ei tohiks saada rekordkasumit tänu riigi ajaloo ühele suuremale katastroofile," lausus avalduses fondi president Jamie Court.

Möödunud sügisel kuulasid USA kongressi saadikud ExxonMobili ja teiste suurte naftakompaniide tegevjuhte, kes pidid andma aru ettevõtete kasumite kohta. Naftafirmadelt võetav erakorraline ühekordne maks on endiselt päevakorras, ehkki selle seaduseks vormumine on vähetõenäoline.

Möödunud nädalal avaldas ExxonMobil USA juhtivates ajalehtedes leheküljesuuruseid reklaame, kus näidati, et naftakompaniide kasumid pole suuremad kui paljudes teistes tööstusharudes.