Kreenholm tegi pöörde paremuse suunas

"Eelmine aasta lõppes plusspoolel, seda tänu erakorralisele tulule," ütles Kreenholmi Valduste ASi finantsdirektor ning juhatuse liige Aivar Melders.

Eelmisel sügisel maksis emafirma Boras Wäfveri Ühispangale ja IFC-le (International Finance Corporation) 65 protsenti Kreenholmi laenujääkidest ning võttis ülejäänud laenu maksmise üle. Seetõttu peab Kreenholm kuni 2012. aastani igal aastal 30 miljoni krooni võrra vähem pangalaene tagasi maksma.

Meldersi sõnul langes müügikäive eelmisel aastal esmakordselt alla miljardi krooni, täpsemad majandustulemused avaldatakse lähinädalatel.

Kreenholmi probleemiks on Meldersi sõnul see, et ettevõte peab ellujäämiseks konkureerima odava tööjõuga riikide, näiteks Hiina ja India toodanguga. Seetõttu ei saa Kreenholm tihti ära kasutada suurtootmise eelist - rohkem tükke, madalam hind. "Peame mängima operatiivsuse ning väikeste koguste peale, mis Euroopa turu ligiduse tõttu on meie eeliseks," selgitas Melders.

Aastaid inimesi koondanud Kreenholm plaanib sel aastal töötajaid juurde võtta, sest teisel poolaastal tuuakse Rootsist üle autorehvides kasutatavate niitide tootmine, rääkis Melders. Tema sõnul on tegemist keemilisel alusel tugeva ja paksu niidiga, mida on Narvas allhanke korras ka paaril varasemal aastal tehtud.

Narva linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on Kreenholm Narva linna kaubamärk ning on äärmiselt positiivne, et tehas suudab kriisist välja rabeleda. "Olen ise Kreenholmi süsteemis seitse aastat töötanud ning seetõttu on kõik seal toimuv mulle hingelähedane," lisas Stalnuhhin. Tema arvates võib tehasel väikese palga tõttu tekkida raskusi tööjõuga, seda tänu Narvas pidevalt vähenevale tööpuudusele.

Kreenholmi ametiühingu andmetel on keskmine brutopalk 4000 krooni ringis, mistõttu on just noorte hulgas lahkujaid palju.