Kuidas häälestuda õppimisele?

Inimese võime õppida määrab suuresti tema elukäiku.

Inimesed, kes oskavad õppida ja muuta õppimise loomupäraseks protsessiks, on edukamad nii oma erialal kui ka karjääris muutusi tehes.

Häälestumine õppimisele on vaimne valmistumine õppimisele. Vaimu saab hästi ette valmistada, kasutades vaimu tugevdavaid tegevusi - mediteerimist, joogat või ka kehakultuuri, kuid efektiivne on ka otse tegevuse juurde asumine ehk enese ette valmistamine õppimiseks.

Tee õppimine enda jaoks meeldivaks. Mõtle läbi, mis sulle õppimise juures kõige rohkem meeldib ja püüa seda osa oma strateegiasse integreerida.

Kui meeldivat jääb väheks, siis lisa meeldivust väikeste auhindadega - püstita vahe-eesmärgid ja kui need saavutad, siis luba endale midagi meeldivat - vahepaus, kohvi vms.

Tee kokkuvõtteid ja hinda oma edu oma õppimisstrateegia täitmisel.

Kokkuvõttes on õppimine keeruline protsess, kuid see on meile loomulik ja paratamatu. Veidi teistelt inimestelt õppides võime saavutada paremaid tulemusi, ise seda rohkem nautides.

Aktiivne versus analüüsiv õppija. Aktiivsed õppijad omandavad uusi teadmisi paremini, kui saavad ise aktiivselt rääkida, arutleda ja ka tegevuse käigus midagi proovida. Analüüsijad eelistavad tegutsemisele mõtlemist, omaette märkmete tegemist. Erinevates keskkondades on aktiivsetel ja analüüsivatel õppijatel vaja ette võtta tegevusi parima tulemuse saavutamiseks. Näiteks osaledes koolitusel, kus põhiliselt on vaja kuulata lektorit, saavad analüüsijad hästi hakkama, aga aktiive õppija peaks leidma veel ise aja ja koha, et rääkida ja arutleda teemal. Seikluskoolitusel osaleja, kes on analüüsiv õppija, võib leida, et ei õppinud midagi, sest tegevusi ei analüüsituid, vaid ainult tegutseti. Analüüsijale on kasuks, kui ta sellises situatsioonis ise teeb kirjaliku kokkuvõtte.

Faktidele keskendujad (realistid) ja üldise pildi eelistajad (tunnetajad). Realistid omandavad faktilist materjali paremini, kui see on seotud reaalse maailmaga - neile on oluline faktide täpsus, nad on kannatlikud detailide omandamisel ja praktikaga seostamisel. Tunnetajad eelistavad reaalsusele võimalusi ja suhteid, on paremad teooriate omandamisel ja uute ideede väljatöötamisel kui realistid.

Visuaalne õppija versus sõnaline õppija. Visuaal võtab uut teadmist paremini vastu piltide, graafikute ja diagrammide vormis, sõnaline õppija teksti ja sõnadena.

Järjestikuselt ja tervikuna õppijad. Järjestikust õppimist eelistajad tahavad järjest kogu materjali endale selgeks teha - tervikuna õppijad omandavad kõigepealt üldpildi ja siis alles hakkavad seda täpsustama. Enamik riiklikke haridusprogramme on koostatud, arvestades järjestikust õppimisvajadust. Kursused on tänapäeval mitmekesisemad ja sobivad ka tervikuna õppijatele.