Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Looduskivist tulekolded
"Kindlasti on üheks põhjuseks, miks looduskivid kaminamaterjalina jälle nõutud on, nende omanäolisus," räägib Mihkel Villandi Gildemanni dolomiiditööstusest. "Dolomiit on hea materjal, sellesse võib vormida nii barokklosside hiilgust kui ka juugendlikku voogamist, rääkimata siis antiiksetest ning klassikalistest vormidest."
Veidi enam kui tosina aastaga on Mihkel Villandil tulnud kujundada ligi pool tuhat erinevat kaminat. "Muidugi saab mingeid detaile või mustreid kasutada läbi mitmete tööde, kuid kokkuvõttes on kõik kaminad siiski erinevad ja omanäolised," tõdeb ta.
Võimalusi küttekolde dolomiidiga viimistlemiseks on Villandi sõnul mitu: üheks on kujundada kiviosa vastavalt kliendi valitud kaminasüdamiku suurusele ning kujule, teiseks aga tulekindlatest tellistest laotud avatud küttekolde piiritlemine.
"Avatud kolde puhul on üldiselt rohkem mänguruumi. Avarad ruumid võimaldavad kujundada uhkeid ja massiivseid kaminaid," lisab Villandi. Suurima Gildemanni dolomiiditööstuses valmistatud kamina laiuseks on olnud kolm meetrit.
Hindadest rääkides võib Villandi ütlust mööda arvestada, et keskmiselt kulub ühe dolomiidist kamina kokkupanekuks 30-40 erinevat detaili. "See kõik oleneb kamina keerukusest. Iga osa maksumuseks on umbes 1500 krooni, millele lisandub ka projekt, transport ja 7000 - 10 000 krooni töötasu kaminameistrile."
Alates projekti valmimisest kulub kamina püstipanekuni aega paar nädalat. "Ligikaudu nädal detailide valmistamiseks ja teine kokkupanekuks. Valmis detailid ühendatakse üksteisega tiftidega ning seejärel liimitakse," lisab Villandi.
Seda, et looduskivid on üha nõutumad, kinnitab ka OÜ Kiviaeg juhataja Irgo Aus. "Meie pakume majaomanikele võimalust katta küttekolded kas siis pae- või maakiviga. Viimast sobib kasutada just suuremate kaminate puhul, kus kivi erinevad värvitoonid ning rohmakus mõjule pääsevad," lisab ta.
Ausi sõnul on neil hetkel töös üks suurem objekt Viimsis, kus eramu mõlemad kaminad saavad maakivist ümbrise. "Maakiviga kaetakse nii suur kamin elutoas, kus on lahtine tulekolle, kui ka väiksem kaminasüdamikuga tulekolle kõrvalruumides. Peale selle saab suur kamin kuus meetrit kõrge maakivist korstna," räägib Aus.
Maakivist müüritise ladumine on aeganõudev, suuremõõtmelise kamina ladumiseks kulub aega kuni kuu. "Päevas saab paigaldada keskmiselt ühe rea kive, siis tuleb lasta segul taheneda. Töö on küll aeganõudev, aga tulemus selle eest vägagi püsiva väärtusega," täiendab Aus.
Maakivist kaminat soovides tuleb arvestada, et olenevalt keerukusest algab ruutmeetri müüritise hind paarist tuhandest kroonist. Peale maakivi on võimalik küttekoldeid katta ka paekiviga.
Tänapäeval on looduslike kivide puhul mõistlik kasutada spetsiaalseid puhastus- ja kaitsevahendeid. Õige puhastusaine ja kaitsevahend-impregneer toob välja loodusliku kivi ilu ja tagab selle säilimise pikema aja jooksul. Oluliselt lihtsam on hilisem hooldamine ja puhastamine.
Sobiva puhastusaine valikul tuleb lähtuda konkreetse kivi omadustest.Uuemad kaitsevahendid-impregneerid muudavad kivi pealispinna keemilist koostist ja tekitavad vett ja mustust hülgava kihi, samas kivi jääb "hingama".
Soovi korral on võimalik ka loodusliku kivi värve rohkem välja tuua. Impregneerid sobivad ka vuukide kaitseks - vuugid kaetakse koos kivipindadega. Vastavad tooted on olemas nii loodusliku kivi kui ka keraamiliste plaatide jaoks. Impregneerida võib kõiki kivipindu (ka klinkerplaati, kivist valamuid jne).
Kulu keskmiselt üks liiter 15 m" kohta, keskmine liitri hind ilma käibemaksuta on 50 kr.