Eile nimetas USA president George W. Bush
ametisse uue kaitseministri, endise CIA peadirektori Robert M. Gatesi, kelle
kandidatuuri peab heaks kiitma ka Senat.
Robert M. Gates on töötanud 27-aastase karjääri jooksul CIAs ja julgeolekunõukogus kuue presidendi teenistuses. Ta on ka kaheparteilise nn Bakeri-Hamiltoni Iraagi uurimiskomisjoni liige. Enne kaitseministri ametisse asumist oli Gates Texase A Mi, riigi suuruselt kuuenda ülikooli president. Gatesil on doktorikraad Venemaa ja Nõukogude ajaloos Georgetowni Ülikoolist.
CNNi ajakirjanikud märkisid, et nii demokraadid kui vabariiklased tervitavad president George W. Bushi otsust rahuldada kaitseminister Donald Rumsfeldi tagasiastumispalve. Rahulolematus Iraagi sõja peaarhitekti Rumsfeldiga oli pidevalt kasvanud nii avalikkuse kui rahvaesindajate seas, ka vabariiklaste kaotust teisipäevastel valimistel võib vaadata suuresti kui referendumit USA Iraagi poliitikale.
Rumsfeld on Bushi kabineti kõige pikaajalisem liige ning järgmisel kuul saab temast ka USA ajaloo kõige pikaajalisem kaitseminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rumsfeld ise ei tunnistanud ametist lahkumisel vigu. Ta tsiteeris Winston Churchilli sõnu, et kriitika on talle alati kasuks tulnud ning selle puuduse all pole ta kunagi kannatanud. Bush tänas pressikonverentsil Rumsfeldi tehtud töö eest ning kinnitas, et Ameerika ja maailm on tänu Rumsfeldile turvalisemad. Samas tunnistas president, et Iraak vajab uut lähenemist, samu sõnu kasutas ka vastne Esindajatekoja spiiker, korduvalt USA Iraagi kurssi kritiseerinud demokraat Nancy Pelosi.
Veel nädal aega tagasi kinnitas Bush, et Rumsfeld jääb kaitseministriks ametiaja lõpuni. Eile rääkis president meediale, et Rumsfeldi lahkumine oli juba varem selge, kuid ta ei tahtnud kaitseministrit valimiskampaania ajal välja vahetada.
Millised konkreetsed muutused toob kaitseministri väljavahetamine ning võimuvahetus Kongressis kaasa USA Iraagi poliitikas, pole veel selge. Kui muutused tulevad, puudutavad need ka operatsioonil Iraagi Vabadus osalevat Eestit. Riigikogu on andnud mandaadi osalemiseks rahvusvahelisel rahutagamisoperatsioonil Iraagis kuni 1. jaanuarini 2007, millega võib missioonil osaleda kuni 40 kaitseväelt. Hetkel on Eestil Iraagis 38 kaitseväelast. Kaks Eesti sõdurit on Iraagis ka surma saanud.
USA-l on Iraagis ligi 150 000 sõdurit. 2003. aastal alanud Iraagi sõjas oli eilse seisuga hukkunud 2 839 ning saanud haavata 21 572 ameerika kaitseväelast.
Kaitseminister Jürgen Ligi kohtus Rumsfeldiga 31. oktoobril Washingtonis. Kohtumise põhirõhk langes Eesti kaitseministeeriumi teatel NATO transformatsioonile ning rahvusvahelistele operatsioonidele.