Läänemere piirkond on tänu tehnoloogiliselt
nutikate Põhjamaade ja kiire arengu teele asunud Balti riikide heale koosmõjule
kujunenud euroliidu üheks dünaamilisemaks arengukohaks.
Ja ometi on nad nii väiksed, et ei torka maailmas eriti silma. Ja väga erinevad, et investeerimiskapital kipub eelistama neile suuremaid ja perspektiivikamaid turge. Mida teha, et üleilmastumise ajastul tähelepanu äratada? Kuidas leida ühist nimetajat, ühist brändi ja kas see on üldse võimalik? Nendele küsimustele otsiti vastust sel nädalal Tallinnas toimunud Põhjala foorumil.
Bränd vajab sisu, identiteeti, millele toetuda. Eestis tehti mõni aeg tagasi ponnistusi, nähti vaeva, tulemuseks oli "Welcome to Estonia". Täiesti sisutühi mõiste, mis ei väljenda ei Eesti olemust ega väärtusi, arvas Internal Groupi direktor Tiia Rohelsaar. Aasialane on selle peale täiesti nõutu, kuid elavneb kohe, kui kuuleb sõna "Skandinaavia".Identiteedi otsing saab alguse enese määratlemisest. Me peame endale esitama küsimuse, kust me tuleme, kus me oleme ja kuhu läheme, vaagis Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Nõukogude ajal ei tähendanud Läänemere piirkond eestlastele suurt midagi, sest piirid olid kinni. Kuigi eestlane tahab avanenud maailmas pidada end skandinaavlaseks, mille üle nood eriti rõõmsad ei ole, siis rahvusvahelistel foorumitel tunneb ta suuremat tõmmet baltlaste jt teiste saatusekaaslaste poole ning on veel üsna suletud ülejäänud maailma esindajate suhtes. Mida aeg edasi, seda enam suureneb Läänemere piirkonnas avatus ja kasvab mobiilsus, mis loobki meie brändi maailmale, arutles Aaviksoo.
Riikidel eri arusaamad
Artikkel jätkub pärast reklaami
Foorumi sõnavõttudest selgus, et eri riikide esindajatel on võimalikust brändist eri ettekujutus, mis omavahel ei kattu. Selle põhjendas teraselt ära Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. Põhjala riigid, mis käsitavad Läänemere kallast oma koduturuna, on huvitatud kogu Läänemere piirkonna ühisnimetaja leidmisest. Neile on oluline kampa tõmmata Loode-Venemaa ning Põhja-Poola ja Põhja-Saksamaa, et need vaataksid rohkem selle piirkonna kui oma pealinna poole.Ilma erilise kütkestuseta Eestile ei sobi ei Kesk- ja Ida-Euroopa eduka reformija maine, kuna president Lennart Meri ponnistustele vaatamata ei käsitata meid Kesk-Euroopa riigina, ega ka ebamäärane Balti määratlus. Kõige targem oleks meil haakida end Skandinaavia külge ja nimetada end tema sõbraks. Justnagu ühes anekdoodis Bulgaaria elevant nimetas end kõige suuremaks Vene elevandi sõbraks, tõdes Terk.Selle näite praktilist toimimist kinnitas Tiia Rohelsaar ja eriti ASi Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi. Tehnoloogiafirma juhina väljendas ta oma veendumust, et Eestil läheb just Põhjala tiiva all hästi ning et tema firmale on Põhjala imago eriti oluline. Koostöö Ericssoniga on Regiole mobiiltelefonide positsioneerimise lahenduste müümisel avanud uksed kogu maailmas, millest Regio üksi oleks võinud ainult unistada.Samas on Regio ka ise selles mõttes õnnelikus seisus, et mobiiltelefonid pole lokaalne, vaid üleilmne kaup, mida saab müüa kõikjal. Märksa raskem on minna välisturule kaupadega, mis on kohaliku iseloomuga, nagu toiduained, või väga spetsiifilised, nagu biotehnoloogiatooted. Sellisel juhul on regionaalse brändi loomine ülimalt raske, arvas biotehnoloogiafirma Quatrromed tegevdirektor Erki Mölder. Tema arvates meenutab praegune arengufaas rohkem Paabeli torni ehitamist.
Või on tulevik hoopis klastrites, väiksemates üksustes Läänemere piirkonnas on häid näiteid, kuidas areng on läinud käima mingis väiksemas üksuses. Erakordselt hästi on ära kasutatud näiteks Taanit ja Rootsit ühendava silla valmimise järel Sundi väina ümbruse potentsiaali. Loodud Öresundi teaduspiirkond on koostöös kohalike võide ja ülikoolidega asunud looma klastreid, mille külgetõmme järjest kasvab, selgitas selle piirkonna nõunik Bjarke Lembrecht Frandsen.
Samalaadselt püüavad oma lähedust ja sellest tulenevaid võimalusi koostööd tihendades ära kasutada Tallinn ja Helsingi, liikudes oma arengus kaksiklinna Talsinki suunas.Või on õige hoopis tuleviku-uuringute instituudi nägemus, et meie lähipiirkonna suurim raskuskese ja arengupotentsiaal on hoopis Peterburil ning Eestil tuleks end määratleda ja kehtestada kui ELi idapiirkonna tugiala.Nagu näha on võimalusi palju, Paabeli torni ehitamine jätkub.