"Tõsi see on, et loomset päritolu külmkauba transiit nn kolmandatest riikidest Venemaale läbi Eesti praktiliselt puudub," tõdes KS Stivideerimise ASi tegevdirektor Mati Roosioja. Lihtsaim näide loomsest külmkaubast on kanakoivad. Roosioja sõnul käib kogu transiit nüüd läbi Läti ja Leedu, kuigi huvilisi, kes sooviksid läbi Eesti külmkaupa vedada, on pärast ELiga ühinemist küll käinud.

Nimelt peab ELi reeglite järgi loomset päritolu kauba sisse- ja väljavedu olema kontrollitav ehk piiripunktides peavad olema välja ehitatud nii sertifitseeritud külmlaod kui ka vastavad laborid. "Erinevalt meie kõige ägedamatest konkurentidest Lätist ja Leedust, samuti Soomest, ei ole meil ühtegi nõutud sertifikaadiga veterinaar- ja toiduameti piiripunkti raudteel," rääkis sadamaoperaatorite liidu tegevjuht Ago Tiiman. "Veel hullem - hetkel on vaid imeväike lootus, et lähitulevikus midagi sellist ka tekiks."

Nii ongi alates ELiga liitumisest kadunud kaubavoog, mööda mida liikus kuni 700 000 tonni kaupa aastas. Seda tagasi saada on aga igal juhul keeruline.

KS Stivideerimise ASil olid olemas kõik ressursid kauba töötlemiseks. "Nüüdseks oleme muidugi suure osa oma ressurssidest kaotanud ja ümber orienteerunud teistele kaubagruppidele, kuid oleme valmis võimalusel ka külmkaupu laadima," rääkis Roosioja.

Ametkonnad veeretavad vastuse üksteise kaela, mille tulemusel on probleem siiani lahendamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et laborite ja külmhoonete eest vastutab põllumajandusministeerium.

Põllumajandusministeerium teatas, et see on nende haldusalasse kuuluva veterinaar- ja toiduameti pädevus. "Veterinaar- ja toiduamet ei tegele piiripunktide väljaehitamisega, vaid siiski järelevalve teostamisega," selgitas ameti kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlakas.

Eesti Raudtee turundusteenistuse projektijuhi Ahto Kalamehe sõnul pidi kõikidele nõuetele vastav Koidula piirijaam valmima juba 2003. aastal. See pole siiani valmis.

"Kuigi riigile kuuluv Tallinna Sadam rajas oma vahenditest veterinaarkontrollipunkti, ei kuulu taoliste objektide väljaarendamine vastavalt kehtivale korrale mitte ettevõtjate, vaid riigi kohustuste hulka," selgitas Kalamees. Lätis ja Leedus on raudtee piirijaamad välja ehitatud riigi raha eest ning ELi toetuste kaasabil.

"See on ere näide selle kohta, kus riik saab ja peab, kuid ei taha tegeleda transiidi arendamisega," kommenteeris ametnike kiviveeretamist Tiiman.