Jaan Puusaag jõuab kõikjale

Valik tuli üsna pragmaatiliselt. Tol ajal polnud majandus või õigusteadus eriti populaarsed erialad, kuid mulle õppimine eriti ei meeldinudki. Valisin ala, kus veidi lihtsamalt inseneri diplomi kätte sai ja jäi piisavalt vaba aega hobidele.

Tahtsin väga reisida ja otsisin töö, kus sai käia komandeeringus. Olen küll hea müügimees, kuid tegelikult müümine mulle eriti ei meeldi. Kuigi õppisin majandust, sain alles esimeses töökohas aru äritegemise mõttest: tuleb odavamalt osta ja kallimalt müüa. Viie ülikooliaasta vältel polnud ma seda mõistnud, kuid olen tähele pannud, et õpin paremini praktikas, mitte teooriaid kuulates.

Sain aasta jooksul kahest firmast "kinga" ja olin sellest tollal väga vapustatud. Nüüd saan vallandamise põhjustest paremini aru - olin tollal üsna ninatark ja ütlesin igal teemal sõna sekka. Ettevõtetes polnud tollal süsteemid eriti paigas ja ega ma osanud oma mõtteid ka eriti veenvalt põhjendada. Samas oli ka suhtumine müügimeestesse üleolev.

Ise arvasin muidugi, et olen väga hea müügimees ja ettepanek tööleping lõpetada tuli külma dušina. Usun, et mul on tänu sellele võime näha noortes ninatarkades potentsiaali ja katsun nende ettepanekuid mitte juba eos maha teha.

Eks selle taga oli ka praktiline mõtlemine. Müügimehena tekkis tunne, et pinguta palju tahad, palka saad ikka juurde vaid tühised 500 krooni. Samas oli mul tekkinud kontakte klientide ja tootjatega ning esimesed tehingud tegime nii, et võtsime klientidelt ettemaksu ja saadud raha eest käisime Taanist kaupa ostmas. Enamik kliente oli Venemaalt, nad ei osanud ise veel Lääne firmadega asju ajada ja meie olime sobiv vahenduslüli. Äri läks hästi käima, kuid esimene miljon tuli siiski paraja üllatusena - ise ka algul ei uskunud, kui numbreid kokku lõin.

Alustasime firmat koos sõbra Jaanus Paeväljaga ja algul tegelesime kõigega, rollid kujunesid välja aastate jooksul. Jaanus on nüüd kommertsdirektor ning vastutab müügi ja ekspordi eest. Mina olen enam administraator, visionäär, ideede pakkuja ja käimalükkaja.

Ma ei jaga seda arvamust, et "tee sõpradega firma ja saad neist lahti." Olen võtnud firmasse tööle palju sõpru ja see pole meie suhteid rikkunud. Õnneks pole keegi sõpradest hakanud nõudma endale tööl eritingimusi või eelistusi selle eest, et nad sinuga ka vabal ajal hästi läbi saavad.

Samas seavad sõbrad tööl teatava distsipliini - kui võõrale on lihtne käratada, et hakka tööle, siis sõbrale öeldud kriitika mõtled enne mitu korda läbi ja seega on konflikte vähem.

Oleksin küll saatuse vastu tänamatu, kui nuriseksin. Krimeltes töötab 150 inimest ja kasumit prognoosime tänavu 85 miljonit. Siiski tahan ise tegevjuhi kohast loobuda ning pühenduda enam arenguprojektidele, perele ja hobidele.

Ma ei taha muretseda liiga palju pisiasjade pärast, kuid kui oled firma algusest peale üles ehitanud, on raske igapäevaseid probleeme mitte südamesse võtta. Tahan, et töötajad otsustaksid rohkem iseseisvalt - praegu arvestatakse väga palju minu arvamusega, sest olen firma juures algusest peale olnud, kõik need kaksteist aastat.

Ma ei taha siiski olla pidevalt tuletõrjuja, kellest kõik sõltuvad. Tunnen, et igapäevaste otsustega võiks vabalt keegi teine tegeleda. Paar viimast aastat on küll olnud juba nii, et puhkuse ajaks ei pea ma telefoni välja lülitama.

Kindlasti võime ise areneda koos kiirelt areneva firmaga. Meil on kõik sekretärid seni teinud karjääri firma sees, tootmisdirektor alustas 10 aastat tagasi müügimehena, personalijuht alustas liinitöölisena.

Inimesi tuleb kasutada valdkonnas, kus nad head on, ja mitte anda neile sobimatuid ülesandeid. Me üritame töötada olemasolevate inimestega ja kasutada nende tugevusi, mitte neid alailma vahetada ja otsida ideaali, mida tõenäoliselt ei eksisteeri. Firma sisekliima uuringutes on töötajad hinnanud kõige kõrgemalt oma tegevusvabadust.

Esikohal on muidugi pere. Teeme palju koos. Oleme vedanud oma lapsi kaasa mitmesugustele eksootikareisidele. Noorem poeg reisis juba kolmekuuselt Taisse ja kaheksakuuselt oli ta viibinud kaheksas riigis.

Keskmiselt kolm korda nädalas sportimist annab igapäevaeluks kõvasti energiat. Teater, muusika, kino - jõuaks ainult rohkem tarbida. Juba kümme aastat toimub igakuiselt õlleklubi Õltskond kogunemine, mis on puhas kultuuri-, spordi- ja õlleüritus. Viiel korral olen võitnud hooajakarika.

Segakooris jätsin hooaja vahele, küll aga mängin 15-liikmelises orkestris "The Tomahawk Brothers" trompetit. Tunnen, et see sobib mulle, sest kui pead tööl kogu aega esimene viiul olema, hoidud vabal ajal hea meelega tagaplaanile. Esineme peamiselt tuttavate kutsel, näiteks viimati Tähelaeva saates, kus saatekülaline Tiina Toomet kutsus meid esinema kui oma lemmikansamblit.

Tahan kirjutada mõne raamatu, näiteks Moskva tänavakrantsi elust: mida ta päeva jooksul näeb ja teeb. Koolis kirjutasin üsna palju, kuid praegu väljendan ennast peamiselt äris ja vajadust kirjutamise järele pole tekkinud. Ju saan end piisavalt äris välja elada. Ka äri on kunst ja loominguline tegevus.

Jaan on tegelikult hingelt poeet, kes on leidnud eneseteostuse ettevõtluses. Müstiline on tema võime õppida keeli ja seejuures ilmnev sihikindlus.

Jaan on väga võimekas juht ja liider. Esmapilgul ei saa arugi, kuidas, aga inimesed haaravad tema mõtetest kinni ja lähevad kaasa.

Kindlasti ei ole Jaan autokraatne juht, pigem vastupidi. Jaan on see inimene, kes meie ettevõttes propageerib ja väärtustab "intelligentset kapitalismi". Inimesed peavad ise mõtlema, võtma vastu otsuseid ja neid ka ellu viima.

Lõbusaid lugusid on aastate jooksul kogunenud raamatu jagu. Üks tema lõbusamaid harrastusi ja hobisid on puhkpillimäng "The Tomahawk Brothers" nimelises bändis.