Pärast kümmekond aastat Rootsit jõuliselt valitsenud Göran Perssonit, kelle enesekindel valimiskampaania oli toonud sotsiaaldemokraatidele valimistel heale majanduskonjunktuurile vaatamata suure kaotuse ja viinud erakonna opositsiooni, oli erakonnal selge, et vaja on uut liidrit. Selle valib erakonnale märtsis toimuv parteikongress.
Eelmisel nädalal andis oma nõusoleku kandideerimiseks Mona Sahlin ja suure tõenäosusega saabki temast 118aastase ajalooga sotside esimene naisjuht. Sahlini võimalusi parandas see, et populaarne Margot Wallström, kes on Euroopa Komisjoni volinik, keeldus kandideerimast.
Sahlin on olnud sotside üks juhtfiguure juba paarkümmend aastat. 1980. aastatel tõusis ta väga noorelt komeedina partei mõjukamate liikmete sekka ja oli Rootsi meedia üks lemmiklapsi. Siis tuli tuntud krediitikaardi lugu, mis tema sirgele karjäärile kõva jõnksu sisse keeras ja tol korral partejuhi kohale tõusmise lootustele kriipsu peale tõmbas.
Olles püsinud kolm aastat varjus, tuli Sahlin tagasi avalikku ellu pärast 1998. aasta valimisi, kus sotsid pälvisid järjekordse võidu ja temast sai majandusministri asetäitja. Sealtpeale on ta olnud poliitilises elus aga palju vaoshoitum ja varjuspüsivam kui enne.
Kui Sahlin teatas oma kandideerimisest, siis tõstis ta esile kolm prioriteeti. Nendeks on ilmastikuprobleemid, tööturuküsimused ja ühiskonnas olevate lõhede tasandamine.
Sotside liidriks saades on Mona Sahlinil võimalus tõusta pärast 2010. aasta valimisi Rootsi peaministriks.