- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Sellise paralleeli võib tuua prominentse ülemaailmse majandusuuringute organisatsiooni Conference Board värskest ülevaatest töö tootlikkuse trendidest maailmas 2006. aastal.
Uuringu järgi oli tootlikkuse kasv Eestis esialgseil andmeil mullu Läti järel Euroopa Liidu kiireim - 7,4%. Kui aga vaadata, kui palju Eesti tööline ühe tunniga riigi SKPsse lisandväärtust andis, siis see on meil rohkem kui poole võrra väiksem kui täna ELi jõukaimate seas viiendat positsiooni hoidval Soomel. Rahas väljendatuna vastavalt 20 dollarit (237 Eesti krooni) ja 45 dollarit (536 Eesti krooni) 2006. aasta vääringus.
"Ma arvan, et neid andmeid võib niimoodi võrrelda küll," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. "Kuid see ei tähenda, et eestlane töötaks soomlasest kaks korda aeglasemalt. Siin peegelduvad eelkõige erinevused tootmise struktuuris. Kas teed killustikku või teed klavereid, siin on suur vahe," ütles Kuum.
Ei ole saladus, et Eestis on siiamaani stimuleeritud tööstust, mis kasutab kohaliku odava tööjõu eelist. See on loomulik arengu järjekord, kuid esiviisikut sihtides on vaja hüpet kvalitatiivselt uuele tasandile. Tänased esiviisiku riigid konkureerivad innovatsiooniga - uute tehnoloogiate ja toodetega.
"See näitaja peaks meid innustama tootmise struktuuri arendama ja innovaatilised olema," ütles Kuum. Ehk inimene, kes enne saagis laudu, hakkaks nüüd klavereid tegema. Et klaver maha müüa, peab see olema parem, mitte odavam, ja selleks on vaja innovatsiooni, näitlikustas Kuum.
Soome 3,7% suurune tootlikkuse tõus oli mullu lääneriikidest kiireim ning pälvis Conference Boardi ökonomistidelt kiidusõnu kui klass omaette.
Tootlikkuse 7,4%ne tõus Eestis näitab seevastu eelkõige seda, et oleme kaks korda madalamal tasemel ja et meie arenguruum on suurem. Kõrge tööviljakusega riikides juba ammendunud võimalused on meil veel ees.
Kuidas Eesti töö tootlikkus edaspidi areneb, sõltub sellest, millised sektorid tulevikus majanduskasvu veavad. "Kui need ei ole kapitalimahukad kõrgtehnoloogilised tööstusharud, ei pruugi Eesti tööviljakus 20 aastaga järele jõuda isegi Soome tänasele tasemele," ütles investeerimispankur Joakim Helenius.
Samas juhtis Helenius tähelepanu, et tööjõu tootlikkus ei sõltu üksi sellest, kui efektiivselt inimesed oma aega kulutavad. Väga oluline on ka majandusse investeeritud kapitali hulk. Näiteks tõi ta hüpermoodsa Soome paberivabriku, millel on tohutu toodangumaht, kuid kus tööd saab kõigest viis inimest, kes juhivad protsesse arvutitest. Et Eesti samale tootlikkuse tasemele jõuaks, oleks vaja tohutut kapitaliinvesteeringut, mida Helenius tulemas ei näe.
Taoline suur kapitalisüst oleks Heleniuse arvates ka ainus viis, kuidas Eesti suudaks pelgalt tootlikkust parandades tõusta Euroopa rikkaimate riikide hulka välistööjõudu kaasamata, nagu visandavad poliitikud. Heleniuse arvates on see muidu nonsenss, kuna Eesti vajab nii töölisi teede ja hoonete ehitamiseks kui ka välismaiseid tippspetsialiste kõrgtehnoloogilistesse majandusharudesse, kus endal inimesed või oskused puuduvad.
Mis puutub Eesti võrdlemisse enam kui 20 aasta taguse Soomega, siis ütles Helenius, et seda võib ju teha, kuid maailm on vahepeal palju muutunud. Soome tootlikkuse tõus on valdavalt tulnud tööstussektorist, kuid täna näeme lääneriikides pigem deindustrialiseerimist kui reindustrialiseerimist.
Hetkel kuum
Kasvab teenuste tähtsus, kus tööstusega võrreldes on tootlikkuse tõusu palju raskem saavutada - juukseid kaks korda kiiremini soengusse ei säti. Siit võib tulla üleüldine tootlikkuse järsk langus, ütles Helenius. Eesti edu võti edaspidiseks on Heleniuse nägemuses madala maksubaasi säilitamine koos tõdemisega, et ilma välistööjõuta hakkama ei saa.
Conference Board märgib oma värskes ülevaates töö tootlikkuse trendidest maailmas 2006. aastal, et nii USAs kui ka Euroopas jäi tootlikkuse kasv oodatust tagasihoidlikumaks.
USAs oli see viimase kümne aasta nõrgim - 1,4%, Euroopa Liidus aga hoolimata majanduse viimase kuue aasta kiireimast kasvutempost kõigest 1,5%. Jaapanis seevastu jätkus kasv 2,5% tempos.
Euroopa Liidu keskmise vedasid üles Põhja-Euroopa ja ELi uusliikmed, kus tootlikkuse kasv oli keskmisest kiirem, uutes liikmesriikides keskmiselt 4,1%.
Märgatava kiirenduse tegi ka Euroopa suurim majandusruum Saksamaa, kus tootlikkuse kasv kerkis 2005. aasta 1,3 protsendilt 2 protsendile. See efekt on aga raporti autorite hinnangul tsüklilise iseloomuga ning kannustatud ekspordi kasvust. Olulisi strukturaalseid muudatusi pole toimunud.
Kõige aeglasema tootlikkuse kasvuga olid Euroopa Liidus mullu lõunapoolsed liikmesriigid - Portugal 0,3%, Itaalia 0,1%, Hispaania -0,5%.
Erand oli Kreeka, kus juba mitu viimast aastat on tootlikkuse kasv ELi keskmisest kõrgem olnud.
Pingerea tagumisse otsa on vajunud ka Iirimaa, kus tootlikkuse kasvutempo oli mullu 0,9%.
Kuuldes Eesti sihist jõuda 15 aastaga Euroopa Liidu jõukaimate riikide hulka, ütles Conference Boardi uuringu autor doktor Bart Van Ark hetkegi kõhklemata, et eesmärk on ambitsioonikas, kuid mitte lausvõimatu. "Vaadake Iirimaad, nemad said hakkama!"
Conference Boardi statistika järgi jõudis Iirimaa ELi jõukamate riikide esiviisikusse aasta enne sajandivahetust. Aega kulus selleks Euroopa Liitu astumisest 26 aastat.
Veidi mõelnud, möönis Van Ark, et 15 aastat on ikka äärmiselt lühike aeg ja selles mõttes oleks Eesti kava pretsedenditu. "Kui aga riik suudab asjad õigesti korraldada, inimesed tulevad eesmärgiga kaasa ja kui on õnne, sest Iirimaal oli ka õnne, pole see võimatu." Lisaks tuleb muidugi rõhuda "haridusele, haridusele, haridusele, tagada rahvusvahelistele firmadele hea ärikliima ja kasutada tõhusalt ära infotehnoloogia võimalused," ütles ta.
Praegu imestab Bart Van Ark, et Balti riikide majanduses on üleminekuperioodi mõjud ikka veel sedavõrd tugevad. Conference Boardi raport hoiatab, et seni kiiret kasvu kannustanud üleminekuaja tegurid (näiteks inimeste minek vähem tootlikumast põllumajandusest tööstusesse) hakkavad ammenduma ja edaspidi tuleb tootlikkuse tõstmiseks rohkem pingutada.
Balti riikide kiiret palgakasvu vaatab Bart Van Ark nagu ökonomistid ikka ühelt ja teiselt poolt. Inimeste elu läheb paremaks, see on hea. Kuid "taolist palgatõusu võib lubada vaid juhul, kui töö tootlikkus kasvab samas tempos," kordas Van Ark üle majanduse põhitõe.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele