Vähi: Eesti peab leidma oma koha innovaatorite seas

"Toetan mõtet, et innovatsioonitaseme tõstmiseks tuleks inseneridele ja loodusteadustele panustama. Me ei saa teha nii, et kõik on ajakirjanikud või ärijuhid. Ma ei saa üldse aru, kuidas keegi saab olla ärijuht, omamata inseneri või muud tehnilist haridust," lisas Vähi „Innovatsioon Eesti ettevõtetes” ja Euroopa Liidu 2006. aasta Innovatsiooni Edetabeli tutvustusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

Ettevõtte juhi sõnul peitub Eesti innovatsioonidinosauruse edu sellest, et Silmet oli Nõukogude Liidu ettevõte, mis jäi Eestisse. "Eestis pole ei toorainete ega nõudlust. Meie väärtus on teadmised," ütles Vähi.

"Et meie alal konkurentsis püsida, ei piisa heast organisatsioonijuhtimisest, peab minema suisa molekulide taseme," lisas ta.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie leiab, et enamik probleeme ja lahendusi peitub haridussüsteemis. "Ma arvan, et olukord on paranenud. Samas hariduspoliitika peaks innovatsioonipoliitika osa olema," lisas ta. Teine probleem on rahvusvahelised ettevõtted ja konkurents. "On näha, et idaturule orienteeritud ettevõtted on vähe innovaatilisemad. Riik peaks panustama ettevõtete rahvusvahelisemaks muutmisse," ütles Raie, kes annaks Eesti innavatsioonile hindeks tugeva kolme. "Tööd ja vaeva tuleb rohkem näha," lisas ta.

Sten Tamkivi Skype'ist ütles, et Eesti probleem on sisendid. "Ka maksusüsteem on probleem, rääkigu nad mida tahes madalatest maksudest, kasulik on hoida holding-firmat Luksemburgis, ükskõik, kus arendus toimub," tõi ta probleeme välja.

"On oluline see, mida on vaja innovatsiooni tegemiseks, mitte see kuidas seda pärast mõõta. Patendid, näiteks Euroopas ei saa patenteerida ärimudelit ja tarkvara, mis on väga hea," ütles Tamkivi.

Raie jaoks on ilmselge, et riigi konkurents tuleb tema tööstusest ja teenustest. "Kõik edukad ja innovaatilised on tööstusriigid. Tööstustoodet on raskem kopeerida kui pangandusteenust. Tihti kuuleme, et vanamoodne ja traditsiooniline tööstus hoiab meie arengut tagasi. Kui meil on turismiarengukava, siis võiks meil olla ka tööstusarengukava," lisas ta.

Raie sõnul ei ole jätkusuutlik strateegia see, kui noored õpivad sotsiaalteadusi. "Palju on neid, kes õpib oma raha eest loodusteadusi? Samas ei ole ühiskonnas näha muudatust, et kõikidele neile sotsiaalteadlastele tööd pakkuda. See tähendab, et nad asuvad tööle muudel kohtadel ja tööandjad peavad neid ümber koolitama," lausus Raie.