Akadeemia gümnasistile

Kursuseid, mille hulgast noored sobiva valida saavad, on palju. Õpilasakadeemia projektijuhi Lii Araste sõnul on kõige populaarsemad kursused psühholoogia ja ajalugu. "Maha ei jää ka tänavune uudiskursus huvikeemia," lisab Araste. Ühe kursuse maht on üks kuni kaks ainepunkti, mida saab ülikooli astudes üldjuhul vabaaine punktina kasutada. Araste sõnul puudub ülikoolil aga poliitika "kurgid sulle-raha mulle", mis tähendab, et kui akadeemia lõpetad, on sul ülikoolis riigieelarveline koht olemas. "Kindlasti annab Õpilasakadeemia ülikooli sisseastumisel eelise, kuid sisseastumine oleneb siiski õpilase võimetest."

Ühe kursuse hind on 200 krooni. Erand on tantsustuudio ning ajakirjanduse ja massimeedia kursus, mille õppemaks küündib 450 kroonini. Araste sõnul on hind madalana hoitud eelkõige sellepärast, et kõikidel noortel oleks võrdne võimalus ennast täiendada sõltumata nende rahakoti paksusest.

Lõpetaja saab ülevaate, mis ülikool õigupoolest on. Araste sõnul on akadeemia noorele hea kogemus, sest tulevane ülikooli astuja näeb, kuidas peetakse loenguid, kuidas tuleb konspekteerida, oma õpitulemuste eest vastutada ja õppetööga tegeleda.

Akadeemia aitab noori eriala valikul. Võib selguda, et kursust, mida läbitakse, soovitakse ka ülikooli edasi õppima minna, vahel juhtub ka vastupidi.

Oskar Ausmees, 17aastane Kuusalust pärit noormees, otsustas Õpilasakadeemiasse astuda, et saada aimu ülikooli elust ja õppekorraldusest.

Oskaril on suur huvi ajaloo vastu, mistõttu otsustas ta võtta kultuuriantropoloogia kursuse. "Minu tulevikuplaan on minna ajalugu õppima ning seetõttu loodan, et kursus tuleb vaid kasuks." Kõige raskem on harjuda loengu pikkusega, kolm tundi väsitab päris ära. Oskar õpib praegu Kuusalu Keskkooli 11. klassis, kus 45minutilised tunnid on ajaliselt palju meeldivamad.