• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 12.03.07, 09:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik tahab Keila-Joa lossi eest vähemalt 25 miljonit

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas taas välja enampakkumise Keila-Joa lossi müügiks, seekord alghinnaga 25 miljonit krooni.
Keila-Joa lossi kinnistu kogupindala on 5 ha ja sellel paiknevad kultuurimälestisena kaitse alla võetud ehitised.
RKAS kuulutas esmakordselt välja avaliku kirjaliku enampakkumise Keila-Joa lossi võõrandamiseks möödunud aasta 27. oktoobril. Siis oli alghind 10,5 miljonit krooni ja üle 25 miljoni krooni suuruseid pakkumisi tuli neli. Suurim pakkumine oli 45,1 miljonit krooni. Konkurss tunnistati aga käesoleva aasta 16. jaanuaril nurjunuks seoses enampakkumise võitja loobumisega ostu-müügi lepingu sõlmimisest.
2005. aasta oktoobri lõpus läks seni välisministeeriumi valitsemisel all olnud Keila-Joa loss üle RKAS-ile.
Siis kuulus kinnistu hulka maa, ajalooline lossihoone, külalistemaja, valvurihoone ja kaks laohoonet.
Kuna lossihooned on historitsismi varasemateks näideteks Eestis, kuuluvad nad riigi kaitse all olevate kinnismälestiste hulka. Muinsuskaitse poolt on nimetatud hoonete kohta koostatud kaitsekohustuste teatised, mis antakse üle uuele omanikule.
Objekti taastamine ja korrashoid nõuab toonase seletuskirja kohaselt märkimisväärseid kulutusi, mistõttu on otstarbekas kasutada täiendavate vahendite kaasamiseks riigi äriühingu võimalusi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele