Tallinn otsib teed ohtlikele veostele

Kuna aga tegemist on poliitilise otsusega, tuleb oodata uue koalitsiooni loomist. Audiitorifirma Deloitte & Touche pani novembris lauale analüüsi, milles on kolm võimalust, kuidas ohtu linnale vähendada.

"Kuna tegemist on poliitilise otsusega, on tarvis oodata, Deloitte oma analüüsis ajaraame ei sea. Riik otsustab ning hiljem annab projekti juhtimise Eesti Raudteele, kuni sinnani ei ole raudteelastel sellega pistmist," sõnas majandusministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Tatter lisas, et tegelikkuses on juba praegu ohtlike veoste läbi linna liikumine vähenenud, seega pole 2004. aasta ohuhinnang enam adekvaatne. Ohuhinnang näitas täpselt, kui suurt osa linna mõjutaks katastroof raudteel.

Juba eelmisel aastal ei veetud läbi linna kõige suurema plahvatusohuga ammooniumnitraati, samuti väheneb Venemaa survest ning ümberorienteerumisest tulenevalt õli vedamine raudteel.

"Üldiselt on kõik sadamad üle minemas konteineritele," sõnas Tatter.

Eesti Raudtee nõukogu esimees Eva Vanamb ütles, et Eesti Raudtee eelarvesse ja äriplaani kirjutatakse ümbersõitude rajamine kohustustena sisse, kui selleks on poliitiline ehk omaniku otsus.

Kahjuks ei saa kaubavedusid Tallinnast täiesti välja viia. Praegu on näiteks Paldiskist Kopli sorteerimisjaama tulevad ohtlikud veosed enamikus Alexelast pärit. Uusi käitlejaid aga enne uute raudteesüsteemide loomist turule ei lubata.

Kõikide ümbersõitude raha tuleks kas riigi sihtfinantseeringust või laenust, Eesti Raudteel endal selleks raha ei ole.

Raudteeinspektsiooni juht Jüri-Karl Seim ütles, ministeerium on andnud inspektsioonile ülesande teha keskkonnamõjude uuring ja selle taga asi praegu seisab.

"Taustauuring on olemas ning nüüd tehakse keskkonnamõjude uuringut. See võtab kuskil aasta aega, sest uurima peab kõiki aastaaegu," sõnas Seim. Seda, millal potentsiaalse ümbersõidu ehitus võiks alata, Seim hinnata ei soovinud.