Luman: poliitikud on liiga ambitsioonikad

Eile kuulutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit välja konkursid Ettevõtluse Auhind 2007 ja Eesti Konkurentsivõime Edetabel 2007.

Konkurentsi üle vahetasid eile koos Lumaniga mõtteid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Viljar Jaamu, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.

"Vabad hinnad ei saa toimida riigis, kus ei oleks konkurentsi," seletas Kuum. "Hinnamehhanism on turumajanduse mootor, konkurents tagab selle mootori normaalse töö," lisas juhtivteadur.

Ta võrdles konkurentsi jalgpalliga. "Jalgpall on keeruline mäng, sest vastane segab, see sunnib Ronaldinhosid paremaks, sama teeb ka konkurents, viib tooted vastavusse nõudlusega ja riik peab tegema kõik, et konkurents oleks terav," lisas ta.

Kuuma sõnul on Eesti konkurents keskpärane ja seda on ka teaduslikult mõõdetud. "Eesti riigi mure on suurus, igaüks leiab oma niši, vältides teravat konkurentsi. Õmblejad teevad kas kleite või pintsakuid, särgitootjaid ei konkureeri omavahel, sest on vaid üks särgitootja," selgitas ta.

Jaamu sõnul on ära unustatud toode. "Tootmine on jäänud selgelt unarusse, ka tootmise arendamine on jäänud unarusse. Enne, kui müüa, tuleb tootmine korda teha, vahetada tehnoloogia välja, kaasata teadlasi, koolitada personali," arutles Jaamu.

Veskimägi sõnul oleme piisavalt ambitsioonikad ja väga avatud. Tema sõnul on probleemid hariduses ja loovuses. "Hariduses on ettevõtjate mure see, et meil on neid pehmeid nn tahvelkriidiülikoole liiga palju. Loovus on tehniline, mis on liiga väheste koolide prioriteet. Odava tööjõu aeg on läbi. Kui meil ei ole väärikaid spetsialiste võtta, jäävad need kaks -loovus ja haridus - kapitalile ja avatusele jalgu," rääkis Veskimägi ettevõtjate murest.

Lumani sõnul ei jää Eestis kapitali puudumise tõttu midagi tegemata. "Siin on soodne investeerimiskliima, poliitikutel on olnud oidu mitte eristada kapitali päritolu ja seada piiranguid. Väikeriigil on see häda, et ei saa mitte avatud olla. Ükskõik, millise moodsa efektiivse tehnoloogiaga toodad koduturule, eeskätt on vaja ikkagi eksportida," lisas ta.

Lumani sõnul on haridusega see häda, poliitikas tehakse otsuseid nelja aasta perspektiivis.

"Samas hariduse kadalipu läbimiseks kulub noorel mituteist aastat. Edukates riikides õpetatakse põhjalikult täppisteadusi põhikoolis ja gümnaasiumis. Selle kohapealt liigume täiesti vales suunas," lisas Luman, kelle meelest peaks riik tõstma oluliselt inseneridekohtade tellimust ülikoolides.