Harjumaa vallad küsivad peamaksu

Nn osalustasu puudutab vaid arendajaid, mitte üksikehitajaid. Osalustasu suurus eluasemelt on alates 75 000 kroonist kuni miljoni kroonini.

Viimsi vallas nõutakse sotsiaalobjektide rajamist juba mitu aastat ja esimesed lasteaiad on valmis. Saku vald kehtestas osalustasu iga uue eluaseme pealt 75 000 krooni. Ilma kindla summata küsivad osalustasu Saue ja Rae vald, kes lähevad lepingutega notarisse, et arendajad alt ära ei hüppaks. Ka Harku vallas nõutakse kõigilt osalemist nn pehme infrastruktuuri rajamisel ja on teada üks lasteaed, mille ehitab valla asemel arendaja Q Vara.

Põhjuseks on lapsed. Vallajuhid on avastanud, et lisanduv elanik ei ole just suure palgaga, kuid tüüpiliselt on tal mitu väikest last.

Sakus plaanitakse kaht kortermajade rajooni ja arendajalt oodatakse iga uue eluaseme pealt 75 000 krooni suurust toetust.

Kiisa tee äärde 40 korteriga kvartali arendaja Maido Kiviorg ei ole just vaimustuses 3 miljoni kroonisest lisakulust. Ta sõnab, et eks see uue elaniku taskust tuleb ja arendaja risk ole. "Olime sellega sunnitud nõustuma. Ega keegi ei saa vastu vaielda, see on monopoli õigus," jätkas ta.

Algus tundus mõte võõras

Lähedale heinamaa peale kerkiva 300-400 koduga rajooni üks arendaja Reimo Metsküll rääkis, et põhimõtteliselt ei ole ta sotsiaalobjektide ehitamise vastu midagi, kuid parem on, kui need teeks riik või vald. "Algul tundus see mõte võõras, aga siis hakkasin harjuma, et 30 miljonit krooni tuleb veel maksta," lausus ta. Metsküll lisas, et lasteaed ja kool on ka arendaja huvides, muidu ei tule sinna keegi elama.

Algul tundus see mõte võõras, siis harjusin, et 30 miljonit tuleb veel maksta.

Reimo Metsküll, elamurajooni arendaja Saku abivallavanem Kalle Pungas sõnas, et osalustasu distsiplineerib ja kaotab kinnisvaraturult õnnekütid. Tema sõnul tuleb seda tasu küsida kõigi eest võrdselt. Ka sel juhul, kui uude korterisse kolib mõni senine Saku elanik, mistõttu uut maksumaksjat ei lisandu.

Põhiehitus alles läheb lahti

Rae vald on sattunud erilise arendajate turmtule alla. Kodulehel ripub nimekiri 200 kehtestatud detailplaneeringu ja 183 töös oleva detailplaneeringu kohta. Mullu anti välja 700 ehitusluba.

Vallavanem Raivo Uukkivi sõnul põhiline ehitus alles läheb lahti. "Meie teeme enne detailplaneeringu kehtestamist arendajaga lepingu tema kohustustega," rääkis Uukkivi. "Kahjuks on vähestele suudetud lasteaia ehitamine meeldivaks teha."

Lasteaiakoht maksab palju

Uukkivi arvutused näitavad, et ühe lasteaiakoha ehitusmaksumus on 250 000 krooni, Saue vallavanema arvutuste järgi isegi 325 000 krooni.

Rae vallas ehitab arendaja IBE Estonia OÜ vallavanema sõnul lasteaia Uuesalusse, kuhu tuleb 390 uut kodu. Arendajate lemmikkohta Peetri külla ehitas vald lasteaia ise. Viimsis on arendajatelt abi küsimine kõige pikema ajalooga. Sinna on kerkinud erafirma rahaga Päikeseratta lasteaed, kus valla osalus on 25 protsenti. Vald ostab seda tasapisi erafirmalt välja, rääkis Viimsi vallavanem Urmas Arumäe. Juristina leidis ta, et ei ole midagi ebaseaduslikku, kui kaks poolt sellised lepingud teevad.

Harku vallavanema Ott Kasuri sõnul otsustas volikogu mullu sügisel, et arendajal on kohustus valda toetada. Näiteks Eestkünkale ehitab Q Vara 30 miljoni krooni eest lasteaia. "Vallale on niigi jäänud eelmiste arendusprojektide tugiteenus," märkis Kasuri. Ka SRV, kes plaanib suurt Harkukalda rajooni Harku järve kaldale, on lubanud sinna lasteaia ehitada.